Reiman, Liina

Liina Reiman (aastani 1913 Põlde; 14. XI 1891 Valga – 11. IX 1961 Helsingi; 1980 ümber maetud Tallinna), näitleja ja teatripedagoog. Eesti Näitlejate Liidu liige (1935, aastast 1940 auliige) ja Soome Näitlejate Liidu auliige. Karl Robert Põlde õde. Oli 1913–16 abielus August Reimaniga, hiljem elukaaslane Raimund Kull. Isa raudteelane.

Õppis 1902–08 Valgas Caroline Schützi tütarlaste erakoolis, täiendas end 1922–31 mitu korda Saksamaal (pikemalt H. Körneri juures), käis õppereisidel ViinisPariisisLondonis ja Prahas, võttis 1918–20 eralaulutunde. Mängis 1910–12 (näitlejapraktikandina) Karl Menningu juures Vanemuises, 1912–15 Endlas, 1915–17 ja 1939–43 Estonias, 1918–24 Draamateatris, 1925–33 Vanemuises ning 1933–38 Estonias, Draamateatris ja Soome teatrites, aastast 1944 elas Soomes ja töötas seal aastani 1952 näitlejana, lavastajana ja teatripedagoogina. Mänginud Soome filmis „Naise saatus” (1947) ning lavastanud Soome Raadios kuuldemänge („Kajakas”, 1949, „Kirsiaed”, 1950) ja esinenud neis („Sügisviiulid”, 1949). Avaldanud mälestusteraamatud „Rambivalgus süttib” (1956, Lund; 1991, Tallinn) ja „Lava võlus” (1960, Lund; 1996, Tallinn).

Medal Pro Finlandia (1961). Tema mälestussõrmust kannavad pärandatavana eesti naisnäitlejad (1980–84 Aino Talvi, aastast 1984 Ita Ever). 

Lavastusi

  • Nałkowska Naiste maja (1932)
  • Kitzbergi Libahunt (1949 Kuopio teatris ja 1950 Tampere Töölisteatris, mängis mõlemas Vanaema)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1951 Kuopios)
  • Strindbergi Emaarmastus (1956, Teater 55)

Osi

Jeanne d´Arc - Liina Reiman. Schilleri „Orléans'i neitsi" (Draamateater, 1923)

  • Josepha (Sardou Lähme lahku, 1910)
  • Liina Pääsuke (Ney Kosjakandidaat kimbatuses, 1910)
  • Dina Dorf ja Loona Hessel (Ibseni Seltskonna toed, 1910, 1915 Endlas)
  • Rahel (Bjørnsoni Üle jõu, I ja II, 1911)
  • Marina ja Akulina (Tolstoi Pimeduse võimuses, 1911 ja 1919)
  • Marie (Sudermanni Kivi kivide hulgas, 1912 Endlas)
  • Clementine ja Mathilde Boss (Heijermansi Lootus õnnistuse peale, 1913 ja 1921)
  • Helene (Bjørnsoni Kui noored õunapuud õitsevad, 1914)
  • Nora (Ibseni Nora, 1914)
  • Eeva Marland ja Paula (Vilde Tabamata ime, 1915 Endlas ja 1942)
  • Magda (Sudermanni Kodu, 1915 Endlas)
  • Elga (Hauptmanni Elga, 1915 Endlas)
  • Tiina, Tammaru perenaine ja Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1915 Estonias, 1929 Vanemuises ja 1941 Estonias)
  • Anna Danby (Dumas’ Kean, 1916)
  • Bollette (Ibseni Naine merelt, 1917)
  • Breite (Hauptmanni Ephraimi tütar, 1919)
  • Herodias (Wilde’i Salome, 1919, 1923 ja 1930)
  • Judith (Hebbeli Judith, 1920)
  • Varvara Vassiljevna (Surgutšovi Sügise viiulid, 1920, Helsingi Rahvateatris 1947, viimases ka lavastaja)
  • Inimese naine (Andrejevi Inimese elu, 1921)
  • Dunja (Dostojevski ja Delier’ Kuritegu ja karistus, 1921)
  • Iokaste (Sophoklese ja Hofmannsthali Kuningas Oidipus, 1922)
  • Ftatateta (Shaw’ Caesar ja Kleopatra, 1922)
  • Ilonka (Mülleri Leek, 1922 ja 1926)
  • Jeanne d’Arc (Schilleri Orléans’i neitsi, 1923)
  • Maria Stuart (Schilleri Maria Stuart, 1923 ja 1942, Tamperes 1933, Estonias 1934, Helsingi Rahvateatris 1935)
  • Laurencia (Lope de Vega Naiste mäss, 1923 ja 1928)
  • leedi Macbeth (Shakespeare’i Macbeth, 1924 ja 1930)
  • Candida (Shaw’ Candida, 1924)
  • Lavinia (Garricki Naine, kes tappis, 1924)
  • Johanna (Shaw’ Püha Johanna, 1925)
  • Tosca (Sardou Tosca, 1925)
  • donna Isabella (Schilleri Messiina pruut, 1926)
  • Solvejg (Ibseni Peer Gynt, 1927)
  • Antonia (Lengyeli Antonia, 1927 ja 1930, Tampere, Kotka, Pori ja Turu teatris 1933–34, Helsingi Rahvateatris 1935)
  • Sappho (Grillparzeri Sappho, 1927 Estonias ja Soome Rahvusteatris, 1929 Vanemuises, 1933 Tampere Teatris, 1943 Estonias ja 1944 Soome Rahvusteatris)
  • Indra tütar (Strindbergi Unenäomäng, 1927)
  • Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 1928)
  • Mirjam (Raudsepa Siinai tähistel, 1928)
  • Medea (Grillparzeri Medea, 1929, Estonias 1930)
  • Hippolyta (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1930)
  • Koidula (Adsoni Lauluisa ja Kirjaneitsi, 1931, ning Wuolijoki Koidula, 1932, Kotka teatris 1935)
  • Olivia (Shakespeare’i Mida soovite, 1932)
  • Mare (Kallase Mare ja ta poeg, 1935 Vanemuises ja Estonias)
  • Kirsti Fleming (Numersi Elina surm, 1935 Kajaaani ja Oulu teatris, 1937 Tampere Töölisteatris, 1938 Pori ja Kotka teatris, 1947 Lahti teatris)
  • proua Alving (Ibseni Kummitused, 1935 Draamateatris)
  • Vanaperenaine (Wuolijoki Niskamäe naised, 1936, ja Niskamäe leib, 1939, mõlemad Estonias)
  • Liina (Raudsepa Lipud tormis, 1937 Estonias)
  • Ema (Čapeki Ema, 1938 Estonias, 1944 Kuopio teatris, 1945 Jyväskyla ja Tampere Töölisteatris ning Turu ja Lahti Linnateatris, 1946 Helsingi Rahvateatris ja Iisalmi teatris, kõigis Soome teatreis ka lavastaja)
  • Ilona (Turja Kohtunik Marta, 1939)
  • Pelageja Nilovna (Gorki ja Särevi Ema, 1941)
  • Vassa (Gorki Vassa Železnova, 1941)
  • Majoriproua (Lagerlöfi Gösta Berling, 1942 Draamateatris)

Kirjandus

  • Liina Reiman. Koostaja H. Pullerits. Tallinn, 1966
  • Liina Reiman. Koostaja L. Kirepe. Tallinn, 1991
  • KAH [K. A. Hindrey]. Maria Stuart. – Postimees, 6. detsember 1923
  • O. A. Liina Reimann. – Päevaleht, 28. november 1924
  • Liina Reiman lahkub „Vanemuisest“? – Meie Hääl, 3. jaanuar 1931
  • A. Üksip. Liina Reiman. – Teater 1, 1935
  • A. Adson. Liina Reiman. 25 a. lavaelu. – Päevaleht, 29. jaanuar 1935
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
  • B. Linde. Avalik kiri pr. Liina Reimanile. – Teater 1938, 9
  • V. Mettus. „Säärane ime kui Liina Reimani kunst“. – Päevaleht, 23. aprill 1940
  • V. Mettus. Narrid, näitlejad ja nõiad. Vadstena, 1950
  • A. Talvi. Esimene koostöö Liina Reimaniga. – Sirp ja Vasar, 16. november 1956
  • E. Reining. Lava võlus. – Tulimuld 1960, 3
  • [Nekroloog]. – Eesti NSV Teatrid 1961, 3
  • E. Reining. Liina Reiman. – Tulimuld 1961, 4
  • M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963; Tallinn, 2010
  • E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. Visandlik grupipilt juubelijutu asemel. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • L. Kirepe. Liina Reimani kohtumisi Hella Wuolijoega. – Teatrimärkmik 1970/71
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
  • A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Artikleid. Tallinn, 1979
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Mälestusi ja sõnavõtte. Tallinn, 1982
  • L. Kalmet. Pool sajandit teatriteed. Tallinn, 1982
  • K. Haan. Karl Menning ja teater „Vanemuine”. Tallinn, 1987
  • K. Kask. Ajahetki. – Teater. Muusika. Kino 1990, 5
  • E. Salmelainen, R. Luoma, E.-K. Volanen jt. Eesti-Soome näitleja? Intervjueerinud L. Tormis. – Teater. Muusika. Kino 1991, 11
  • L. Tormis. Täiendusi näitlejalegendile. – Teater. Muusika. Kino 1991, 11
  • S. Reek. Sündinud novembris. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 10. november 1991
  • Liina Reiman 100. [Kirjad R. Kullile]. Koostanud ja kommenteerinud G. Kaskla. – Sirp, 15. november 1991
  • Liina Reimani kirjad ühele eesti perele Soomes. Publitseerinud ja saatesõna kirjutanud K. Soosalu. – Kultuurileht, 8. september 1995
  • E. Tuglas. Tartu päevik 1928–1941. Tallinn, 1996; Tallinn, 2008
  • K. Aaslav-Tepandi. Erna ja Liina lähevad taevasse. – Teatrielu 2003
  • Andres Särevi mälestused Liina Reimanist. [Avalik lindistus 1963. a.]. Litereerinud ja kommenteerinud I. Lepik. – Aegkiri 2006, 2
  • E. Lindsalu. Kes oli paradiisi perenaine? Naiskunstniku problemaatikast Leida Kibuvitsa romaanis „Paradiisi pärisperenaine“. – Looming 2009, 7; Uurimusi 1920.–1930. aastate eesti kirjandusest. Tallinn, 2009
  • M. Traat. Kolm Solveigi. [Novell]. – Looming 2010, 1

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T50

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2014