Ruhnu vana künnapuu

Sammaltaime valvikut kasvab Ruhnus lausa mätastena.

Kilpjalg on Ruhnu tavalisim sõnajalgtaim.

Randaster koerliblikaga

Mõnel pool rannas võib leida merikapsast

Ruhnu taimestiku (vt floora) ja taimkatte kujunemist on suuresti mõjutanud meri, mis tagab pehmed talved. Et saar asub mandrist üsna kaugel, on taimed siia levinud peamiselt lindude, tuulte ja vee, aga ka inimese vahendusel. Suur osa taimi on tulnud lääne poolt. Võrreldes Kihnu saarega on taimestik siin on üsna liigirikas.

Soontaimi on kokku leitud 614 liiki (85-st sugukonnast). 20. sajandi lõpus oli liigirohkemalt kõrrelisi – 63, korvõielisi – 61, lõikheinalisi – 42, roosõielisi – 35 ja ristõielisi – 26 liiki. Puuliikidest valdab mänd (Pinus silvestris), palju on sangleppa (Alnus glutinosa), sookaske (Betula pubescens ) ja pooppuud (Sorbus intermedia). Peaaegu täiesti puudub hall lepp (Alnus incana).

Soontaimedest on looduskaitse II kaitsekategooria nimistus (LK II) 7 liiki ja III kaitsekategooria nimistus (LK III) 15 liiki. Saarel levinud liikidest on ilmselt kadunud lamav ristik (Trifolium campestre; LK II; ohualdis), madal luga (Juncus bulbosus; ohulähedane) ja roomav öövilge (Goodyera repens; LK III). Rohkesti kasvab palumetsades harakkuljust (Linnaea borealis; ohulähedane).

Sammaltaimi on kokku leitud 135 liiki – lehtsammaltaimedest (Bryophyta) 103 ja helviksammaltaimedest (Marchantiophyta) 32 liiki. Liigirohkemalt on kaksikhambalisi (Dicranaceae), tähtsamblalisi (Mniaceae), lühikupralisi (Brachytheciaceae), põikkupralisi (Plagiotheciaceae) ja rahnikulisi (Grimmiaceae). Massiliselt on ka selliseid samblaid, keda mujal Eestis esineb harva, neist valvik moodustab erinevates metsatüüpides (vt mets) lausa mättaid. Väga haruldast rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis; LK I; ohualdis) pole Ruhnult enam leitud.

Loodud 2014