Ruhnu metsad 
Suurem osa Ruhnu metsadest paikneb Kõrg-Ruhnu luidetel. Metsad on enamikus loodusliku tekkega. Ruhnu metsaökosüsteem on võrreldes muu Eestis esinevaga täiesti ainulaadne, selle peamisi põhjuseid on mereline kliima ja eripärane muld. Novembris 1969 hävitas maru umbes 65% metsadest (tormi ja sellele järgnevate üraskikahjustuste tõttu hävis kokku umbes 39 000 tm metsa), kahju tekitas ka 2005. aasta torm (hävis 1000 tm metsa).
Siinsetest metsadest (nõmme-, palu-, laane-, salu-, sooviku-, lodu-, madalsoo- ja rabastuvad metsad) valdavad palumetsad. Palumetsades kasvab alustaimestikus hulgaliselt mustikat ning Ruhnu eripärana ohtralt harakkuljust ja suurte samblamätastena valvikut (Leucobryum glaucum). Kogupindalalt järgnevad laane- ja soovikumetsad. Enamiku laanemetsade peapuuliigiks on kuusk, jänesekapsas katab kuni 70% maapinnast. Soovikumetsades valitseb sanglepp. Ka salumetsade näol on tegemist valdavalt sanglepistikega, kus alustaimestikus domineerivad sõnajalad.
Võrreldes varasemate aastatega kasvab Madal-Ruhnul rohkem metsa (peamiselt kunagistel loomakasvatusega seotud rohumaadel).
1979. aastal anti Ruhnu omaaegse Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi Kaarepere metsakatsejaama käsutusse. 1979. ja 1980. aastal istutati tormimurrualadele introdutseerimise eesmärgil võõrpuuliike (peamiselt kuuski), osa istutatust on säilinud siiani. Praegusel ajal alluvad riigimetsad RMK Saaremaa metskonna Kuressaare metsandikule. Eravalduses on üle 290 ha metsa.
 Kõrg-Ruhnu metsades kasvab palju mustikaid ja pohli, rikkalikult leiab seeni. |  Laanemetsi on peamiselt metsamassiivi keskosas. Alustaimestikus kasvab mitmesuguseid sõnajalgu. |  Ruhnu kõige valdavam puu on mänd ja seetõttu kasvab saarel palju männiga puistuid. |
 Ruhnus on levinuimaid puuliike sanglepp, kes moodustab paljudes kohtades sanglepistikke. |  Limo hallide luidete taga algab kohe palumets, nõmmemetsa on vaid saare kagunurgas. |  Madalamates osades ja luidete vahel kasvab lodumetsi, mis on kevadel ja sügisel sageli üle ujutatud. |
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- E. Lõhmus. Mets keset merd. – Eesti Loodus, 1991, 6
- J. Paal. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997
- E. Roosaluste. Ülevaade Ruhnu saare taimkattest. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1993
- A. Örd. Kihnu ja Ruhnu metsad. – Eesti Loodus 1979, 11
Loodud 2014
 |
