Raadik, Tõnu

Tõnu Raadik (15. XII 1957 Jõhvi), näitleja, helilooja ja viiuldaja. Eesti Autorite Ühingu (1998), Heliloojate Liidu (2002) ja Esitajate Liidu liige (2008). Isa kõrgepingevõrkude meister, ema käsitöömeister. Ann Tenno elukaaslane.

Lõpetas 1976 viiuli erialal Tallinna Muusikakooli, 1980 näitleja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja 1992 kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi (Jaan Räätsa klass). Olnud 1980–86 Nukuteatri ja 1986–92 Noorsooteatri näitleja, 1992–93 Noorsooteatri muusikaala juhataja, aastast 1993 vabakutseline. Kirjutanud kammer‑, teatri‑ ja telelavastuste ning filmimuusikat, mänginud ansamblites (Kukerpillid, 1976–86 ja 1997–98) ja filmis („Inimene, keda polnud”, 1990, Tallinnfilm), loonud muusikale („Puhh”, 1995, „Vargamäe tõde ja õigus”, 2003), avaldanud autoriplaate.

Osi

  • Ovtšarenko (Makarenko ja Karusoo Makarenko koloonia, 1979, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Jutustaja ja Pillimees (Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John, 1980)
  • Tybalt, Paris jt (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1984)
  • Priidu (Pedajase Priidu viiul, 1984)
  • Korpusekaaslane, Pillimees jt (Saare ja Kilveti Valge tee kutse, 1985)
  • Viiuliga poiss (Saare, Kilveti ja Viidingu Kuning Herman Esimene, 1987)
  • David Lee (Christie ja Kilveti Mõrv jõuluööl, 1989)
  • neiu Luisa (Schmidti Fäntästiks, 1992, ka kontsertmeister)
  • Pillimees ja Pietro (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1992)

Muusika

  • J. ja W. Grimmi ning Sikkeli Okasroosike (1982, ka osatäitja)
  • Pillot’ Meie majas (1983, ka osatäitja)
  • Merilaasi Pilli‑Tiidu (1987 Endlas)
  • Metua Jüri Rumm (1990, mängis Mikku)
  • Saare ja Kilveti Nii kaua, kui sa ei tule, laulan sust... (1991, mängis Viiulimängijat)
  • Saroyani Mu süda on mägedes (1992, Noorsooteatri ja Vene Draamateatri ühistöö)
  • Carrolli ja Spriidi Alice imedemaal (1994 Nukuteatris)
  • Dorsti Merlin ehk Tühi maa (1994 Draamateatris)
  • Woodi SAK (1995 Draamateatris)
  • Goethe Faustike (1995 Nukuteatris)
  • Woodi Kiigepuu (1996 Draamateatris)
  • Molière’i Kodanlasest aadlimees (1998 Endlas)
  • Tätte 2000 aastat elu Eestimaal ehk piknik Reiu jõel (1999 Endlas)
  • De Filippo Kodukäijad (1999 Vanalinnastuudios)
  • Woodi Babe (2001 Nukuteatris)
  • Rodari ja Spriidi Cipollino (2003 Nukuteatris)
  • Bornhöhe ja Sinissaare Tasuja (2003 Endlas)
  • Raua ja Tootsi Jälle need naksitrallid (2005 Nukuteatris)
  • Ehala, Raadiku, Vinteri ja Raudmäe Hitipidu: Pipi! Nuki! Puhh! (2007 Estonias)

Helikandjaid

  • Puhh (CD ja helikassett, 1997)
  • Lumevarjude vahel (CD ja helikassett, 1999)
  • Pööripäev (CD ja helikassett, 2000)
  • Kadunud maailma teedele ja Mereloomad (mõlemad CD ja helikassett, 2003)
  • Flow of Dreams (CD, 2004)
  • Ränd (CD, 2005)
  • Laululiblikad ja Mantlikohvik (CD-d, 2007)
  • Jõuluvõlu (CD, 2009)
  • Maailma hällilauludMuinasjutulaegas ja Sadamatuled (CD-d, 2010)
  • Haugi mälu (CD, 2012)
  • Vihmapüha (CD, 2013)

Kirjandus

  • T. Raadik. Intervjuu autogrammiga. Intervjueerinud E. Paaver. – Kultuur ja Elu 1985, 1
  • T. Raadik. Äratundmine. Intervjueerinud T. Vapper. – Noorus 1988, 7
  • Persona grata: Tõnu Raadik. Intervjueerinud K. Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1992, 12
  • T. Raadik. Viiuliga, naeratusega. Intervjueerinud L. Kirt. – Pühapäevaleht, 20. märts 1993
  • T. Raadik. Kilisev-kolisev Ameerikamaa. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Ekspress, 2. juuli 1993
  • Helilooja Tõnu Raadik: Mulle meeldib Puhhi inimsõbralikkus ja huumor. – Rahva Hääl, 18. märts 1995
  • Puhhi sõber Tõnu Raadik. Intervjueerinud M. Ermast. – Eesti Elu, 4. aprill 1995
  • P. Palm. Notsu ja Iiah ja Jänes ja kõik...: [Puhh]. – Eesti Sõnumid, 11. mai 1995
  • Tõnu Raadik on tehtud tööga rahul: [Puhh]. Intervjueerinud M. Jõe. – Hommikuleht, 9. mai 1995
  • T. Raadik. Tahan lennata, aga mitte liiga kõrgelt. Intervjueerinud A. Koppel. – Postimees, 14. juuni 1998
  • R.  Erlach. Näitleja, helilooja, viiuldaja. – Eesti Päevaleht, 15. detsember 2000
  • J. Kulli. Tõnu Raadiku lood sünnivad autorooli taga. – SL Õhtuleht, 20. jaanuar 2004
  • T. Raadik. „Lavakasse läksin, sest viiulit õppima ei võetud.” Intervjueerinud M. Pajuste. – SL Õhtuleht, 14. detsember 2007

Välislinke

ETBL, 2000 (S. Priks); täiendatud 2015 (T. Truuvert)