Tagasi ETBL-i avalehele

piiritajalised

piiritajalised, ka piirpääsulised (Apodiformes; vn cтрижеобразные), suhteliselt väikeste, kestvaks lennuks kohastunud kosmopoliitsete lindude selts; umbes 400 liiki; 3 sugukonda: piiritajalased (Apodidae), puispiiritajalased(Hemiprocnidae) ja koolibrilased.

Piiritajalaste tiivad on pikad ja kitsad; haardjalad on väga nõrgad ja lühikesed, seepärast nad ei lasku maapinnale. Lendu kukutavad end kõrgelt aluselt; lennukiirus kuni 170 km/h. Kiireimad püsilendajad on Indias elav suur-kammsaba (Hirundapus giganteus) ja Lõuna-Ameerikas elav kaelus-kosepiiritaja (Streptoprocne zonaris). Piiritajalased viibivad õhus peaaegu kogu päeva: püüavad putukaid, koguvad pesamaterjali, paarituvad ja koguni magavad.

Elutsevad nii metsa- kui kõrbealadel, taimestikuta kaljumägedes ja suurlinnades; pesitsevad puuõõntes, kaljupragudes ja hooneis. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavad kosepiiritajad (Cypseloides) teevad pesa kaljuseinale veejoa taha. Salangaanid valmistavad pesi ainult süljest, need on hõrgutised. Aafrika palmipiiritaja (Cypsiurus parvus) ei ehita pesa, vaid kleebib oma 2 muna süljega palmilehele ja haub neid püstiasendis.

Enamikul piiritajalastel on kehatemperatuur ebapüsiv, seepärast jäävad nad õhutemperatuuri järsu langemise korral tardunne (sel ajal väheneb energiakulu rohkem kui kaks korda). 7 liiki maailma punase raamatu erinevate ohukategooriate nimistus.

Eestis elab piiritajalistest ainult piiritaja ehk piirpääsuke, kes on meil üldlevinud arvukas haudelind nii Mandri-Eestis kui ka saartel ja linnades.

Vaata ka seotud artiklit

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008

Välislink

 

EE 7, 1994; VE, 2006; muudetud 2011