piiritaja (Apus apus; ingl common swift, vn чёрный стриж), piiritajaliste seltsi piiritajalaste (Apodidae) sugukonda kuuluv õhulind. Levinud Euraasias ja Loode-Aafrikas. Ta on piiritajalistest ainus, kes on kohanenud elama Põhja- ja Kesk-Euroopas.

Pikkus 16–17 cm, tiibade siruulatus 42–48 cm, mass kuni 45 g. Sulestik must, tiivad kitsad ja sirpja kujuga. Lennul hoiab neid jäigalt. Viibib peaegu kogu aeg õhuvallas, mõnikord tiirutab suurtes kõrgustes. Toitub õhuputukatest ja võrguniitidega hõljuvaist ämblikest, hoides lennu ajal nokka pärani lahti. Säilitab kaugelt toitumislennult kogutu pugus kokkupressitud pallikestena.

Piiritaja paarid on eluaegsed. Pesitseb peamiselt seltsinguliselt. Kurnas 2–3 muna, hauvad mõlemad vanalinnud. Haudekestus 16 päeva, kehva toidu korral 22 päeva. Pojad söövad märksa rohkem kui arenguks vaja, ülejääk talletub rasvana. Varurasv võimaldab pesapoegadel elada üle toidukehva aega. Piiritajale on iseloomulik pesapaikades rühmiti valju kisaga tohutul kiirusel lendamine (nn paraadlendamine). Põhjapoolsemad piiritajad on rändlinnud.

Eestis on piiritaja üldlevinud harilik haudelind, teda on nii mandril kui ka saartel. Olles valdavalt linnalind, võib teda ometi kohata ka Vahe-Eesti ja Alutaguse metsades. Piiritaja saabub Eestisse viimaste hulgas (mai teisel poolel) ja lahkub esimeste seas (augusti teisel poolel), talvitab Lõuna-Aafrikas. Pojad alustavad sügisrännet kohe, kui nad on pesast lahkunud.

Üks kord on dokumenteeritud piiritajale lähedase sugulasliigi suurpiiritaja ehk suur-piirpääsukese (Apus melba) viibimine Eestis (4. oktoobril 2008 Läänemaal Roostal). Euroopas on ta levinud kesk- ja lõunapiirkondades. Ta on piiritajast märgatavalt suurem, talle on tunnuslik valgel alapoolel pruun puguvööt. Koguneb samuti linnade kohale lendama, aga lend on ei ole nii kiire ja häälitsused pole nii kilavad.

Loodud 2011