Noormets, Allan

Allan Noormets (9. II 1964 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1992) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Isa autojuht, ema Tiiu Noormets.

Lõpetas 1982 Tallinna 22. Keskkooli, õppis 1982–83 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist, lõpetas 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Töötanud 1988–94 Ugalas ja aastast 1994 Tallinna Linnateatris.

Mänginud filmis („Õnnelind Flamingo”, 1986, Eesti Telefilm; „Lunastus”, 2000, Faama Film, Eesti Televisioon), telelavastustes („Kevadine eine”, 1994; „Andke neile andeks”, 1998) ning -seriaalides („Õnne 13”, 1996–2023; „Riigimehed”, 2010, 2013).

Tunnustusi

Osi

  • Curly McLain (Rodgersi Oklahoma, 1987, diplomilavastus Ugalas)
  • Vassili Vassiljevitš Soljonõi (Tšehhovi Kolm õde, 1988, diplomilavastus Ugalas)
  • Babberley (Thomase ja Undi Charley tädi, 1989)
  • Rummu Jüri (Normeti ja Arro Rummu Jüri, 1989)
  • Bill Starbuck (Nashi Vihmameister, 1990)
  • Konstantin Gavrilovitš Treplev (Tšehhovi Kajakas, 1990)
  • Brick (Williamsi Kass tulisel plekk‑katusel, 1990)
  • Truffaldino ja Fata Morgana (Gozzi ja Nüganeni Armastus kolme Apelsini vastu, 1991)
  • Riley (Capote ja Raidi Rohukannel, 1991)
  • Abel Sánchez (Unamuno ja Noormetsa Ühe kire lugu, 1992)
  • Algernon Moncrieff (Wilde’i Kui tähtis on olla tõsine, 1992)
  • Dorian Gray (Wilde’i ja Andres Noormetsa Dorian Gray portree, 1993)
  • Lennie (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1993)
  • Adolf (Strindbergi Võlausaldajad, 1994 Tallinna Linnateatris)
  • Porthos (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1995)
  • Juhatuse esimees, impressaario ja John (Rohumaa ja Tuulingu Ainus ja igavene elu, 1996)
  • Tiigri‑Brown (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1997)
  • Rosencrantz (Shakespeare’i Hamlet, 1999)
  • õuenõunik Behrens (Manni ja Kõivu Võlumägi, 2001)
  • Kay (Storey Pühapäev, 2002)
  • Žerbunov, turvamees ja Koljan (Pelevini ja Kolditsa Tšapajev ja Pustota, 2003, diplomilavastus)
  • Molotov (Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa, 2005)
  • Aksel (Tätte Kaev, 2006)
  • John (Potteri Päike soojem, taevas sinisem, 2007)
  • Onu (O. ja V. Presnjakovi Ohvrit mängides, 2008)
  • Kapten (Lennuki Igavene kapten, 2009 Kuressaare Linnateatris)
  • osaline (Võigemasti, Liivaku ja trupi Homme näeme, 2010)
  • Tolstoi/Polkovnik (Kruusvalli Salaste laulupidu, 2011 Ugalas)
  • Reisija, Miša, Smirnov ja isa Matvei (Tšehhovi ja Nüganeni Maailmale nähtamatud pisarad, 2012)
  • Xavier Cassidy (Carri Kassirabal, 2013)
  • doktor Farquhar (Horowitzi Aju jaht, 2014)
  • Raimond (Hargla Testamenditäitjad, 2014 Kuressaare Linnateatris)
  • Sobakevitš (Gogoli ja Toompere Surnud hinged, 2014)
  • Alan Briggs (Tristrami Hüpnoos, 2016 Kuressaare Linnateatris)
  • Boriss Borissovitš Simeonov-Pištšik (Tšehhovi Kirsiaed, 2017)
  • Bubnov (Gorki Põhjas, 2018, meeskõrvalosatäitja auhind)
  • M (Kelly Gorge Mastromase rituaalne tapmine, 2019)
  • Hjalmar Vinding (Bjørnstadi ja Leesalu Muusikale, 2021)
  • XX (Mrożeki Emigrandid, 2022)
  • Linnapealik (Gogoli Revident, 2022)
  • vana Valters, Kass ja Psühholoog (Bugavičute-Pēce Poiss, kes nägi pimeduses, 2023)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Mis toimub Viljandis. – Teater. Muusika. Kino 1990, 9
  • P.‑R. Purje. Suur mees, kuhu sa teel oled? – Eesti Ekspress, 14. september 1990
  • R. Neimar, K. Herkül. Dialoog „Kajakast” ehk Kas tasub vaadata Nüganeni, kui oled näinud Šapirot. – Teater. Muusika. Kino 1991, 12
  • Allanist, „Hiirtest ja inimestest”. [Intervjuu]. – Sakala, 12. oktoober 1993
  • Allan Noormets: „Usun inimesse, kes loobub millestki kellegi pärast”. Intervjueerinud H. Leppik. – Päevaleht, 12. november 1993
  • L. Vellerand. Kas hiirtest või inimestest? – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • Allan Noormets jt. Miks lõpeb armastus... kolme apelsini vastu. Intervjueerinud G. Kordemets. – Pühapäevaleht, 9. aprill 1994
  • Allan Noormets jt. Uue nimega teatri seitse uut nägu. Intervjueerinud G. Kordemets. – Päevaleht, 23. september 1994
  • Allan Noormets jt. Intervjuu romantilise kangelasega. Intervjueerinud G. Kordemets. – Pühapäevaleht, 5. august 1995
  • Allan Noormets. Intervjueerinud J. Urnov. – Meie Meel, 28. august 1996
  • I. Sillar. Brecht on Brecht. – Teater. Muusika. Kino 1998, 3
  • J. Kulli. Musketärid ja aeg. Ja meie aeg. – Anne 2001, 8
  • H. Piip. Kaevul Allan Noormetsaga. – Kodukolle 2006, 6
  • Suvelavastusi vältiv Allan Noormets tegi „Igavese kapteni” suhtes erandi. Intervjueerinud R. Loel. – Oma Saar, 11. juuli 2009
  • Noormets: mind ei tahtnud algul ei lavakool ega sõjavägi. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 20. november 2015
  • I. Sillar. Anton Pavlovitš: [Kirsiaed]. – Teatrielu 2017
  • P.-R. Purje. Igal pool on inimesed …: [Põhjas]. – Sirp, 4. veebruar 2022
  • A. Jürna. Puude taga on laps: [Poiss, kes nägi pimeduses]. – Sirp, 31. märts 2023
  • Allan Noormets: teatris olen õnnelik, aga „Õnne 13” aeg sai otsa. Intervjueerinud T. Kruus. – Eesti Päevaleht : LP, 2. veebruar 2024

Välislinke

Adelheid – Anne Valge, Manfred – Rein Malmsten, Rummu Jüri – Allan Noormets. Normeti ja Arro „Rummu Jüri” (Ugala, 1989)

Collin – Elmo Nüganen, Riley – Allan Noormets. Capote ja Raidi „Rohukannel” (Ugala, 1991)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2015 (T. Truuvert), 2024