Loo, Raine

Raine Loo (28. III 1945 Taevere vald), näitleja. Eesti Teatriliidu (1974) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa insener, ema raamatupidaja. Aastast 1965 abielus Hans Trassiga. Toomas Trassi ema.

Lõpetas 1963 Tartu 8. Keskkooli ja 1965 Vanemuise õppestuudio. Töötas 1965–2004 Vanemuises, tegutsenud ka lavastaja assistendina. Mänginud filmis („Kolme katku vahel”, 1970, Eesti Telefilm; „Värvilised unenäod”, 1975, „Karge meri”, 1982, „Inimene, keda polnud”, 1990, kõik Tallinnfilm; „Libahundi needus”, 2005, Shop of Dreams, Eesti Televisioon), telelavastustes („Püha öö – üksildusöö”, 1982) ja kuuldemängudes („Iphigenia Taurises”, 1982).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1976). Eesti Näitlejate Liidu auraha 2004.

Osi

  • Ingrid (Undi See maailm või teine, 1966)
  • Eos (Undi Phaethon, Päikese poeg, 1968)
  • Tatjana (Gorki Vanamees, 1968)
  • Helene Agneta Chlopitzky (Kitzbergi Laseb käele suud anda, 1969)
  • Eeva (Madáchi Inimese tragöödia, 1971)
  • Maaja (O. Toominga Külvikuu, 1972)
  • senjoriita Clarinda (Prometi Los Caprichos, 1973)
  • Tatjana Nikolajevna (Lutsu ja Liivese Tagahoovis, 1974)
  • Miili (Kitzbergi Kauka jumal, 1977)
  • Maria (Drutse Pühamast püham, 1977)
  • Karin (Tammsaare ja O. Toominga Tõde ja õigus, 1978)
  • Jelizaveta (Gorki Jegor Bulõtšov ja teised, 1982)
  • Amalia (Schilleri Röövlid, 1983)
  • Erika (Hubači Maja pilvedel, 1983)
  • Liidia Pavlovna (Gorki Barbarid, 1985)
  • Mari (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
  • leedi Macbeth (Shakespeare’i Macbeth, 1987)
  • Mamajeva (Ostrovski Igal lollil oma lõbu, 1988)
  • Koor (Elioti Mõrv katedraalis, 1989)
  • Alkmene (Molière’i Amphitryon, 1991)
  • Naised (Horničeki Aga naised, härra salanõunik?, 1991)
  • Marthe (Goethe Faust, 1992)
  • Anja Franziska (Leino Jõulud, 1993)
  • kuninganna Margarita (Gombrowiczi Iwona, Burgundia printsess, 1994)
  • Noorem daam (Ristikivi ja Kasterpalu Hingede öö, 1995)
  • Mari, Karin jt (Tammsaare ja Undi Taevane ja maine armastus, 1995)
  • Gertrud (Shakespeare’i ja Undi Hamleti tragöödia, 1997)
  • Agnes (Milleri Mälestus kahest esmaspäevast, 1999)
  • proua Laarmann (Kivastiku Õnne, Leena!, 1999)
  • Ranevskaja (Tšehhovi Kirsiaed, 2001)
  • Agaue ja Iokaste (Undi Vend Antigone, ema Oidipus, 2003)

Kirjandus

  • Ü. Taavas. Ta istus ja kuulas.... – Noorte Hääl, 17. märts 1968
  • S. Endre. Maailm sinakates helgiheitjavihkudes. – Noorus 1970, 6
  • M. Unt. Kuidas portreteerida Raine Lood. – Sirp ja Vasar, 19. jaanuar 1973
  • K. Kask. „Tagahoovis“. Deskriptsioon kommentaaridega. – Teatrimärkmik 1974/75
  • L. Vellerand. Karin. – Kultuur ja Elu 1978, 8
  • Raine Loo: naiselikkus on jõud, mis veab meid ülespoole. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 20. mai 1993
  • R. Loo. Pildi lõhkumine. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees : Extra, 11. detsember 1993
  • Suvelõpu näitlejad. Raine Loo. – Eesti Ekspress, 9. september 1994
  • S. Karja. Margarita – Burgundia kuninganna. Näitleja ja tema roll. – Teater. Muusika. Kino 1995, 3
  • E. Linnumägi. Raine Loo. Punased piprakaunad valgel seinal. – Postimees, 28. märts 1995
  • J. Juhanson. Fragmente fragmentaariumist, ehk, Sulg ei tule enam kummardama. – Teatrielu ’97
  • Л. Веллеранд. И вновь – в ожидании роли. – Советская Эстония, 27. august 1989

Välislinke

ETBL, 2000 (V. Samoilov); täiendatud 2015 (T. Truuvert)