Lipp, Sergius

Sergius (Sergi) Lipp (2. VII 1894 Rakke küla, Rannu vald – 17. II 1942 Kirovi oblast), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa kingsepp. Oli aastast 1920 abielus Susy Lipp‑Jakobsoniga.

Lõpetas 1912 Tartu linnakooli. Teatritegevust alustas 1908 Vanemuises, aastast 1910 mängis ka mitme Tartu seltsi näitetrupis. Töötas 1912–14 asjaajajana advokaadikontoris, võttis osa Esimesest maailmasõjast, oli 1917 Soome‑Eesti Sõjaväelaste Ühisuse näitejuht Lappeenrantas ja Viiburis. Mängis 1918–40 Estonias, esines ka ooperis, operetis ja balletis. Tõlkis ooperilibretosid, oli laulutekstide autor. 1940 represseeriti, hukkus vangistuses. 

Osi

Jaak Jooram – Sergius Lipp. Raudsepa „Mikumärdi“. (Estonia, 1936)

Andres – Sergius Lipp. Tammsaare ja Särevi „Andres ja Pearu“. (Estonia, 1938)

• Mathies (Heijermansi Lootus õnnistuse peale, 1913 Vanemuises)
• Joosep (Dregely Hästi õmmeldud sabakuub, 1918 Estonias)
• Pali (Straussi Mustlasparun, 1919)
• Jüri Ahvenas ja Peeter Püvi (Kitzbergi Püve talus, 1919 ja 1934)
• Säga (Kitzbergi Laurits, 1920)
• Tigallinus (Sienkiewiczi Quo vadis?, 1920)
• vürst Lippert‑Weylersheim (Kálmáni Silva, 1921, 1927 ja 1935)
• Centurio (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1922)
• Aeghisth (Sophoklese ja Hofmannsthali Elektra, 1923)
• Claudius (Shakespeare'i Hamlet, 1923)
• Zemljanika (Gogoli Revident, 1923)
• Billaud Varennes (Rollandi Danton, 1923)
• Kogermann (Raudsepa Demobiliseeritud perekonnaisa, 1924)
• Ned Lud (Tolleri Masinahävitajad, 1924)
• kolonel Parker (Kálmáni Bajadeer, 1924 ja 1936)
• Hüatsint (Molnári Luik, 1924)
• Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1925)
• Julius Wolff (Hauptmanni Kopranahkne kasukas, 1926)
• Toomas Õilismaa (Raudsepa Kikerpilli linnapead, 1926)
• Sarvik (Raudsepa Sinimandria, 1927, Endlas 1928)
• Peeter Pärn (Kitzbergi Kauka jumal, 1927)
• Margus (Kitzbergi Libahunt, 1928)
• Sebedeus (Raudsepa Siinai tähistel, 1928)
• Karenin (Tolstoi Elav laip, 1928)
• Trotter (Sheriffi Teekonna lõpp, 1930)
• Jeremias Suurkukk (Raudsepa Põrunud aru õnnistus, 1931)
• doktor Michelson (Wuolijoki Koidula, 1932)
• Frank (Rice’i Tänav, 1933)
• Maternaid (Raudsepa Salongis ja kongis, 1933)
• Maan (Hindrey Raidaru kirikumõis, 1935)
• Jaak Jooram (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
• Deržimorda (Gogoli Revident, 1936)
• Koonup (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1937)
• Andres (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
• Toomas (Metsanurga Vagade elu, 1939)
• Vincentio (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1940)

Kirjandus

• A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
• Sergius Lipp. Suur loomade sõber ja imitaator kuuldemängudes. – Raadioleht, 1. märts 1940 (nr 9)
• A. Mikk. Traagilisi lehekülgi Estonia Teatri minevikust. – Teataja (Stockholm), 23. september 2000

Arhiivimaterjale

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T257

Tigallinus – Sergius Lipp. Sienkiewiczi „Quo vadis“. (Estonia, 1920)

Sergius Lipp (Direktor Varma), Marje Parikas (Hedvi) ja lavastaja Hanno Kompus Vardi „Dekoratsiooni“ proovis. (Estonia, 1922)

Billaud Varennes – Sergius Lipp, Vadier – Eduard Kurnim, Robespierre – Ants Lauter, Saint Just – Aleksander Juhani. Rollandi „Danton“. (Estonia, 1923)

Ned Lud – Sergius Lipp, John Wible – Harri Paris. Tolleri „Masinahävitajad“. (Estonia, 1924)

Hüatsint – Sergius Lipp. Molnári „Luik“. (Estonia, 1924)

Deržimorda – Sergius Lipp, Linnapea – Paul Pinna. Gogoli „Revident“. (Estonia, 1936)