Tagasi ETBL-i avalehele

kõrvukräts

Sooräts ja kõrvukräts

Kõrvukrätsu poeg

kõrvukräts (Asio otus), kakuline, kes on levinud Euraasias, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aafrikas. Kultuurmaastike metsalind. Pikkus 35–37 cm, tiibade siruulatus 84–95 cm. Silmad oranžpunased. Tõstab ärevuse korral oma pikki sulgkõrvu. Pesitseb puu otsas, kasutab suuremate lindude (sealhulgas vareste) vanu pesi, mõnikord võtab endale ka oravapesa. Kurnas on 4–6 muna. Veel lennuvõimestumata pojad ronivad pesast välja ja varjuvad okstel. Toidujahil (peamiselt videvikus) lendab lagendike, soode ja põldude kohal. Püüab peamiselt uruhiiri. Kõrvukrätsi arvukus sõltub näriliste arvukusest. Suuremas osas levilas on paigalind.

Eestis on kõrvukräts tavaline. Ta võib pesitseda ka vanades parkides ja männikutes. Suur osa isendeist siirdub talveks lõuna poole.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • T. Randla. Eesti röövlinnud. Kullilised ja kakulised. Tallinn, 1976
  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

Loodud 2011