Kuuskemaa, Betty

Betty Kuuskemaa (Marie-Elisabeth, aastani 1908 Jõggis, pseudonüüm Ohakas; 28. I 1879 Mäeküla mõis, Hageri kihelkond –19. XII 1966 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934, aastast 1938 auliige) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1947). Isa aidamees, ema õmbleja. Oli abielus August Kuuskemaaga. Jüri Kuuskemaa vanaema.

Lõpetas 1894 Tallinna Niclaseni saksa tütarlastekooli, täiendas end Pariisis, Berliinis, Viinis ja Londonis. Töötas 1899–1901 lilleseadjana, laulis aastast 1897 Estonia seltsi kooris ning oli 1898–1949 (vaheajaga) Estonia näitleja. 1944–46 elas Rootsis. Mänginud filmis („Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm; „Pöördel”, 1957, Tallinnfilm).

Teeneline näitleja ja Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk (1936), Eesti NSV teeneline kunstnik (1947).

Lavastusi

  • Wilde'i Ideaalne abikaasa (1920, mängis leedi Cheveleyd)
  • Kitzbergi Laurits (1920)

Osi

Betty Kuuskemaa. Wedekindi „Kuningas Nicolo“. (Estonia, 1912)

Ema – Betty Kuuskemaa. Kaiseri „Gaas“. (Estonia, 1920)

  • Tiina (Mannstaedti Ilumäe piimatüdruk, 1898 ja 1902)
  • Eva (Vossi Eva, 1901 ja 1903)
  • Anna-Liisa (Canthi Anna-Liisa, 1902)
  • Florigel (Brandese Külaline, 1905)
  • Leonore (Sudermanni Au, 1907)
  • Mewsi ema (Stavenhageni Mewsi ema, 1907)
  • Emilie (Shakespeare'i Othello, 1910)
  • Goneril (Shakespeare'i Kuningas Lear, 1911)
  • Gertrud (Shakespeare'i Hamlet, 1913)
  • Maija (Pakkala Parvepoisid, 1915 ja 1930)
  • proua Linde (Ibseni Nora, 1916)
  • Vassilissa (Gorki Põhjas, 1917)
  • Adelaide (Zelleri Linnukaupmees, 1918)
  • Geneviève (Maeterlincki Pelléas ja Mélisande, 1919)
  • Ranevskaja (Tšehhovi Kirsiaed, 1919)
  • Poppea (Sienkiewiczi ja Sobolštšikov-Samarini Quo vadis?, 1920)
  • Sonja (Tolstoi ja Bataille' Ülestõusmine, 1922)
  • Frosine (Molière’i Ihnus, 1923)
  • Kadri (Kitzbergi Püve talus, 1925)
  • Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1928)
  • Mall (Raudsepa Roosad prillid, 1931)
  • Emma Jones (Rice’i Tänav, 1933)
  • Essie (O'Neilli Oi, noorus!, 1935)
  • Viiu (Kunderi Kroonu onu, 1936)
  • proua Stockmann (Ibseni Rahvavaenlane, 1939)
  • Maia (Vilde Side, 1941)
  • Loviisa (Raudsepa Tagatipu Tiisenoosen, 1946)
  • Maret Laagus (Jakobsoni Kaks leeri, 1948)

Kirjandus

  • H. Kompus. Betty Kuuskmann. 25. aastat „Estoonia” laval. – Päevaleht, 10. detsember 1924
  • B. Linde. Betty Kuuskmanni elutöö kokkuvõtte õhtul. – Kaja, 29. oktoober 1929
  • Betty Kuuskmann tunneb aina tööd. [Intervjuu]. – Vaba Maa, 1. november 1931
  • A. Adson. Betty Kuuskmani suurjuubel. 35 aastat lavategevust. – Päevaleht, 27. märts 1935
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
  • R. K.-P. [Kangro-Pool]. Betty Kuuskemaa suurjuubel. – Teater 1939, 1
  • A. Adson. Betty Kuuskemaa suurjuubeli puhul. – Varamu 1939, 2
  • K. Kask. Ühe teatritee algusest. – Eesti NSV Teatrid 1959, 1
  • L. Reiman. Lava võlus. Lund, 1960; Tallinn, 1996
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 23. detsember 1966
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • K. Kask. Betty Kuuskemaa 100. –  Sirp ja Vasar, 26. jaanuar 1979
  • K. Kask. Betty Kuuskemaa. – „Estonia“ lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • I. Randalu. TMM-i pildikogust. – Sirp ja Vasar, 27. jaanuar 1989
  • H. Piip. Betty Kuuskemaa ohakad ja loorberid. –  Eesti Naine 2013, 3

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T157

Välislinke

Emand Hartwig – Anna Markus, Johannes Hartwig – Julius Rossfeldt, Eva – Betty Kuuskemaa. Vossi „Eva“. (Estonia, 1901)

Florigel – Betty Kuuskemaa, Neergard – Julius Rossfeldt. Brandese „Külaline“. (Estonia, 1905)

Geneviève – Betty Kuuskemaa, Arkel, Almondi kuningas – Karl Jungholz. Maeterlincki „Pelléas ja Mélisande“. (Estonia, 1919)

Frosine – Betty Kuuskemaa, Harpagon – Toomas Tondu. Molière’i „Ihnus“. (Estonia, 1923)

Viiu – Betty Kuuskemaa, Metsa Priidu – Arnold Vaino. Kunderi „Kroonu onu“. (Estonia, 1936)

Agnes – Meta Jürgo, Alice – Lydia Viidas, Emma Jones – Betty Kuuskemaa. Rice’i „Tänav“. (Estonia, 1933)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017