kastanipuu (Castanea), heitlehiste lehtpuude ja põõ­saste perekond pöögiliste sugukonnast; 12 liiki Vahemere maades, Ees- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Lehed laisüstjad, õied ühesugulised ja urbades, viljad ­pruunid pähklid ehk kastanid – asetsevad harilikult 1–3 kaupa ogalises lüdis. Viljapuuna kasvatatakse mitut kastanipuuliiki, Euroopas harilikku kastanipuud (C. sativa), mis kultuuristati Väike-Aasias ning viidi sealt umbes 500 eKr Kreekasse ja Itaaliasse; temast on aretatud sadu sorte. Kastanid on 7,5–12 g raskused, neis on 16–34% tärklist, 7–17% suhkruid, 8–11% valku ja 1,3-9,1% rasva. Veidi lää­gelt magusaid kastaneid süüakse värskelt, küpsetatult, keedetult või glasuuritult ning ka jahvatatult mitmesugustes toitudes. Prantsusmaal jt Vahemere maades on maiuspalaks tänaval lahtisel tulel praetud kuu­mad kastanid, eriti jõulude ajal. Jaapanis kasvatatakse juba 6000 aastat jaapani kastanipuud (C. crenata), Hiinas hiina kastanipuud (C. mollissima). Suurimad kastanipuukasvatajad on Hiina, Korea ja Jaapan ning Türgi jt Vahemere maad. Kastanite maailmatoodang on üle 0,5 miljoni t. Kastanipuust saadakse head tarbepuitu ja parkaineid, ta on ka hin­natud ilupuu. Eestis kastanipuu külmub.

Välislingid

• U. Kokassaar. Kastani hõrgud annid. – Eesti Loodus 2004, 09
• A.-K. Tara. Kastanid aias ja köögis Aiaklubi kodulehel

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Kask); muudetud 2011