Karask, Kalju

Kalju Karask (28. III 1931 Rakke – 11. VIII 2011 Tallinn), laulja (tenor) ja näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1954), Eesti Näitlejate Liidu auliige (2008).

Lõpetas 1950 Väike-Maarja keskkooli ja 1953 Moskvas GITIS-e eesti stuudio. Õppis laulmist 1954 Aleksander Arderi juhendamisel. Töötas 1953–59 Tallinna Riiklikus Draamateatris ja 1959–94 Estonia teatris, tegi kaasa teatri külalisetendustel NSV Liidus, Norras, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Rootsis ja Taanis. Esines kontserdilauljana (ka välismaal), mängis filmides („Andruse õnn” (1955), „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1964), „Mäeküla piimamees” (1965), „Keskpäevane praam” (1967), „Mehed ei nuta” (1968)), kuuldemängudes ja telelavastustes. Salvestanud Eesti Raadio fondi (sh duette koos Maarja Haameri, Mare Jõgeva, Liidia Panova, Tiit Kuusiku ja Aino Külvandiga), Eesti Televisioonis on videokatkendeid Estonia lavastustest (sh Verdi „Othello”, Leoncavallo „Pajatsid”, Puccini „Tosca” ja „Tütarlaps kuldsest läänest”, Kálmáni „Bajadeer”, Rombergi „Kõrbelaul”). Õpetas 1959–63 Tallinna Muusikakoolis ja 1982–83 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavalist ettevalmistust.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1978), Georg Otsa preemia 1998, Valgetähe V klassi teenetemärk 2001.

Osi

  • Tõnisson (Lutsu ja H. Luige Kevade, 1954)
  • Timo (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)
  • Aavo Koskel (Lall Kahase Pähklimägi, 1956)
  • Jüri Köster (Smuuli Atlandi ookean, 1956)
  • Radjami (Kálmáni Bajadeer, 1957 Estonias)
  • noor Andres (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1958)
  • György Péteri (Kemény Kusagil lõunas, 1958 Estonias)
  • Tasziló (Kálmáni Mariza, 1959 Estonias)
  • Henry Adams (Kawani Sensatsioon Londonis, 1960)
  • Lauri (L. Normeti Stella Polaris, 1961)
  • Rodolfo (Puccini Boheem, 1962 ja 1977)
  • Švejk (Spadavecchia Vahva sõdur Švejk, 1963)
  • Othello (Verdi Othello, 1963)
  • Dick Johnson (Puccini Tütarlaps kuldsest läänest, 1963)
  • Punavari (Rombergi Kõrbelaul, 1963)
  • Radames (Verdi Aida, 1964)
  • Cavaradossi (Puccini Tosca, 1965)
  • Jess (Tambergi Raudne kodu, 1965)
  • Josef (Straussi Viini veri, 1965)
  • Célestin (Hervé Mamzelle Nitouche, 1966)
  • Leemet (Ernesaksa Tormide rand, 1967)
  • Tiit Piibeleht (Kõrveri Mees pisuhännaga, 1968)
  • Ülo (Aava Vikerlased, 1969)
  • Franz Bonnius (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1969)
  • lord Arturo (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984)
  • Peig (Szokolay Verine pulm, 1971)
  • Luigi (Puccini Mantel, 1972)
  • Sinihabe (Offenbachi Rüütel Sinihabe, 1972)
  • Eisenstein (Straussi Nahkhiir, 1973)
  • Neeme (E. Kapi Tasuleegid, 1974 ja 1975, vabaõhulavastus)
  • Metsik Herman (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1976)
  • Foresto (Verdi Attila, 1976)
  • Sergei (Šostakovitši Katerina Izmailova, 1977)
  • Canio (Leoncavallo Pajatsid, 1978)
  • Šuiski (Mussorgski Boriss Godunov, 1980)
  • Max (Weberi Nõidkütt, 1981)
  • härra Herz (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • don Jerome (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
  • Kuningas (E. Kapi Enneolematu ime, 1983)
  • Erik (Wagneri Lendav Hollandlane, 1984)
  • vürst Basil (Lehári Krahv Luxemburg, 1986)
  • Golitsõn (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Urjadnik (Bocki Viiuldaja katusel, 1989)
  • Mikaado (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Köster (Vinteri Kevade, 1991)
  • Pali (Straussi Mustlasparun, 1993)
  • onu Max (Kõrveri Laanelill, 1994 Estonia talveaias)
  • Germont (Scribe’i Šarlatanid, 1995 Estonia talveaias)
  • notar Kiss (Kálmáni Silva, 1995)

Helikandjaid

  • Eesti lauljaid operettides (LP, 1972)
  • RAT Estonia ooperisoliste (LP, 1978)
  • Bajadere / Katkendid (LP, 1990)
  • Kalju Karask (CD, 1997)
  • Nukitsamees (DVD, 2003)
  • Rahvusooper Estonia 100 / 3, 4, 5, 9, 11 (CD, 2006)
  • The Great Estonian Tenors. Kalju Karask (CD, 2007)
  • Keskpäevane praam (DVD, 2012)
  • Mehed ei nuta (DVD, 2012)
  • Näitleja Joller (DVD, 2012)

Kirjandus

  • R. Sule. „Boheem” ja selle tegijad. – Sirp ja Vasar, 1. juuli 1977
  • V. Paalma. Kalju Karaski tähtpäevaks. – Sirp ja Vasar, 27. märts 1981
  • E. Tamberg. Aplaus!: [Teatridirektor]. – Noorte Hääl, 27. september 1981
  • K. Pappel. „Hovanštšinast”. – Sirp ja Vasar, 5. juuni 1987
  • K. Karask. „Au kolhoosikorrale!”. Intervjueerinud S. Nõmmik. – Õhtuleht, 28. märts 1991
  • P.-R. Purje. Kallid eestlased, kas jätkub taktitunnet?: [Kevade]. – Päevaleht, 22. september 1991
  • K. Karask, V. Luts. Kalju Karask. Tõnissonist printsiks. Intervjueerinud M. Taggo. – Postimees, 26. aprill 1995
  • Videvikujuttu Kalju Karaskiga. Intervjueerinud I. Rannap. – Videvik, 11. aprill 1997
  • P. Palm. Hiilgav tenor Karask andis CD-plaadi. – Eesti Päevaleht, 7. detsember 1997
  • M. Põldmäe. Kalju Karask 70. – Postimees,  28. märts 2001
  • J. Kruus. Maailmatasemel „Estonia” tenor. – Lava 2001, 1 (30. märts)
  • E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid” : Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • GITIS : Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • K. Haan. Me mäletame kaunist häält. – Maaleht, 18. august 2011
  • [Nekroloog]. – Sirp, 19. august 2011
  • V. Kuslap. Kalju Karaskit hüüti Estonia teatri leivapätsiks. Intervjueerinud U. Vahe.–  Õhtuleht, 29. märts 2016

Välislinke

ETBL, 2000 (R. Pea); täiendatud 2015 (E. Pilliroog)