Kuusik, Tiit

Tiit Kuusik (õieti Dietrich; 11. IX 1911 Pärnu – 15. VIII 1990 Tallinn), laulja (bariton). Eesti Teatriliidu liige (1945). Isa tisler.

Lõpetas 1930 Pärnu poeglastegümnaasiumi ja 1938 Tallinna Konservatooriumi (Aleksander Arderi klass). Oli 1938–39 Viini Volksoperi, 1942–43 Kasseli Riigiooperi ning 1940–41 ja 1944–88 Estonia solist. Töötas aastast 1940 (vaheajaga) ühtlasi Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuna (aastast 1947 professorina); õpilasi: Georg Ots, Aino Külvand, Raimund Alango, Tõnu Bachmann. Tuntud ka kammer- ja oratooriumilauljana (Händeli „Messias”, Haydni „Loomine”, Orffi „Carmina burana”, Tormise „Kalevipoeg”), esines ka väljaspool Eestit, sh Riia, Kiievi, Helsingi, Moskva, Varssavi, Mexico, Budapesti ja Oslo ooperilavadel. Osalenud filmis („Kui saabub õhtu”, 1955, Tallinnfilm; „Puritaanlased”, 1984, Eesti Telefilm), temast on tehtud filme („Tiit Kuusik vene ooperis”, 1970, „Maestro Tiit Kuusik „Estonia” teatris”, 1979, mõlemad Eesti Telefilm; „Laulab Tiit Kuusik”, 1973, Tallinnfilm).

Esikoht Viinis rahvusvahelisel lauljate võistlusel 1938. Eesti NSV teeneline kunstnik (1945), Eesti NSV rahvakunstnik (1952), Nõukogude Liidu rahvakunstnik (1954). Stalini preemia 1950 ja 1952, Nõukogude Eesti preemia 1949, 1959 ja 1967.

Aastast 1993 tegutseb Estonia Seltsi juures lauluõppurite toetuseks temanirneline fond ning peetakse lauluvõistlusi.

Osi

Gilda – Marta Rungi, Rigoletto – Tiit Kuusik. Verdi „Rigoletto” (Estonia, 1946).

Malatesta – Tiit Kuusik. Rahmaninovi „Francesca da Rimini” (Estonia, 1960).

Katharina – Urve Tauts, Petruccio – Tiit Kuusik. Šebalini „Tõrksa taltsutus” (Estonia, 1960).

Parigi (Kálmáni Montmartre'i kannike, 1932 Endlas)
Silvio (Leoncavallo Pajatsid, 1938 Estonias)
Escarnillo (Bizet' Carmen, 1938)
Tonio (Leoncavallo Pajatsid 1939, 1942, 1946, 1948,1954 ja 1978)
Renato/Rene (Verdi Maskiball, 1939 ja 1961)
Rigoletto (Verdi Rigoletto, 1939 Estonias, 1946, 1953 ja 1968)
Jeletski (Tšaikovski Padaemand, 1940)
Germont (Verdi Traviata, 1941, 1942 ja 1950)
Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1942 ja 1948)
Johhanaan (R. Straussi Salome, 1942 ja 1973)
Olav (Aava Vikerlased, 1942 Estonias)
Marcel (Puccini Mantel, 1943 ja 1972)
Tsaar (Lortzingi Tsaar ja puusepp, 1943)
Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1944 ja 1949)
Varnbo (E. Kapi Tasuleegid, 1945, 1948, 1956 ja 1974)
Deemon (Rubinsteini Deemon, 1945 ja 1953)
Peep (Ernesaksa Pühajärv, 1946)
Mefistofeles (Gounod' Faust, 1949)
Krahv (Ernesaksa Tormide rand, 1949 ja 1967)
Igor (Borodini Vürst Igor, 1951)
Boriss (Mussorgski Boriss Godunov, 1952, 1956 ja 1980)
Ruslan (Glinka Ruslan ja Ludmilla, 1954)
Scarpia (Puccini Tosca, 1957 ja 1965)
Raud (Ernesaksa Tuleristsed, 1957)
Almaviva (Mozarti Figaro pulm, 1958)
Hollandlane (Wagneri Lendav Hollandlane, 1958 ja 1984)
Grjaznoi (Rimski-Korsakovi Tsaari mõrsja, 1959)
Malatesta (Rahmaninovi Francesca da Rimini, 1960)
Petruccio (Šebalini Tõrksa taltsutus, 1960)
Lembitu (V. Kapi Lembitu, 1961)
Salieri (Rimski-Korsakovi Mozart ja Salieri, 1961)
Jago (Verdi Othello, 1963)
Mazepa (Tšaikovski Mazepa, 1964)
Arnonasro (Verdi Aida, 1964)
Peaminister (Straussi Viini veri, 1965)
Aleko (Rahmaninovi Aleko, 1966)
krahv di Luna (Verdi Trubaduur, 1967)
Barnaba (Ponchielli Gioconda, 1969)
Enrico (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970)
di Posa (Verdi Don Carlos, 1971)
Aetius (Verdi Attila, 1976)
Miller (Verdi Luisa Miller, 1981)

Helikandjaid

Tiit Kuusik. aariaid ooperitest (LP, 1959)
Tiit Kuusik (LP, 1976)
Tiit Kuusik. Aariaid ooperitest (LP, 1985)
Tiit Kuusik (LP, 1986)
F. Schubert. Talvine teekond (LP, 1980)
V. Kapp. Lembitu (LP, 1961 ja CD, 2011)
RAT „Estonia” ooperisoliste (LP, 1981)
RAT „Estonia” ooperilauljad operetis (LP 1987)
Tiit Kuusik. Ooperiaariaid ja duette (CD,1994)
Tiit Kuusik. Metsateel (CD, 1998)
Rahvusooper Estonia 100 (CD, 2006)
Tiit Kuusik (CD, 2011)

Kirjandus

Tiit Kuusik ja Aleksander Arder.

H. Kõrvits. Tiit Kuusik. Tallinn, 1963
Tiit Kuusik. Koostaja H. Tõnson. Tallinn, 1971
Tiit Kuusik. Koostanud P. Palm. Tallinn, 1986
M. Värk. Tiit Kuusik, NSV Liidu rahvakunstnik. Tallinn, 1987
M. Värk. Tiit Kuusik, Neuvostoliiton kansantaiteilija. Tallinn, 1987
Tiit Kuusik: elu ja peegeldused. Koostanud E. Pilliroog. Tallinn, 1992
Võidujuttu Tiit Kuusikuga. Intervjueerinud R. K. – Muusikaleht 1938, 7/8
Laulis endale tuleviku. – Uudisleht, 22. juuni 1938
-r. Tiit Kuusiku karjääritee Viinis. – Uus Eesti, 4. oktoober 1938
Tiit Kuusik Berliini riigiooperis. – Uus Eesti, 7. jaanuar 1939
Tiit Kuusik laulab Tallinnas. [Intervjuu]. – Uus Eesti, 30. aprill 1939
Tiit Kuusik jutustab... [Intervjuu]. – Sakala, 8. märts 1940
Tiit Kuusik „laenatud sabakuues”. [Intervjuu]. – Uus Eesti Pärnu Uudised, 10. märts 1940
Tiit Kuusik jutustab. [Intervjuu]. – Eesti Sõna, 17. jaanuar 1943
L. Normet. „Boris Godunov”. – Õhtuleht, 22. november 1952
M. Vaher. Tiit Kuusik. – Pilt ja Sõna 1956, 2
E. Uuli. Kuldse häälega laulja. – Noorte Hääl, 24. oktoober 1956
K. Laigna. Laulja tee meisterlikkusele. – Rahva Hääl, 1. detsember 1956
L. Normet. „Tosca” uuslavastus pakubki uut. – Noorte Hääl, 26. märts 1957
L. Normet. „Lendavast hollandlasest” „Estonia” laval. – Rahva Hääl, 5. veebruar 1959
T. Kuusik. Mehhikost tagasi. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 25. august 1961
A. Arder. Kallis Tiit. – Sirp ja Vasar, 8. september 1961
E. Kapp. Meie juubilar Tiit Kuusik. – Noorte Hääl, 10. september 1961
H. Tõnson. Kahest lühiooperist ja repertuaarist üldse. – Sirp ja Vasar, 26. jaanuar 1962
Hääl, mis on kõlanud kolmes maailmajaos. – Kodumaa, 12. juuni 1963
Tiit Kuusiku suur menu Oslos. [Intervjuu]. – Kodumaa, 11. märts 1964
R. Aarma. Talent, töö, tahe. – Rahva Hääl, 28. mai 1965
M, Merilo. „Estonia” muusikaline „chargés d'affaire”. – Rahva Hääl, 12. november 1967
H. Tõnson. „Rigolettost”, „Trubaduurist” ja muustki. – Sirp ja Vasar, 7. juuni 1968
H. Tõnson. Vokaalse võimekuse kulminatsioonil: [Rigoletto]. – Sirp ja Vasar, 1. november 1968
P. Mägi. Mihkliku üheteistkümnendamal kupäval... – Sirp ja Vasar, 10. september 1971
R. Talisoo. Väljapaistev interpreet, ere talent. – Rahva Hääl, 11. september 1971
A. Luur. Gigant. – Edasi, 12. september 1971
100 rida NSV Liidu rahvakunstnikult Tiit Kuusikult. [Intervjuu]. – Õhtuleht, 1. märts 1974
H. Krumm. Tiit Kuusik... – Sirp ja Vasar, 10. september 1976
V. Roots. Tiit Kuusik. – Pärnu Kommunist, 11. september 1976
T. Kuusik. 28-aastane Boris. Intervjueerinud H. Kulo. – Noorte Hääl, 27. juuli 1980
V. Lippus. Kaks kunstiküpset kontserti. – Rahva Hääl, 15. veebruar 1981
Meenutustetund Tiit Kuusikuga. Intervjueerinud A. Mikk. – Kultuur ja Elu 1981, 9
H. Tauk. Tiit Kuusik – 70. – Sirp ja Vasar, 11. september 1981
T. Kuusik. Laulu valitsemine. Intervjueerinud H. Kulo. – Noorte Hääl, 11. september 1981
I. Arhipova, E. Kapp. Kaks mõtteavaldust Tiit Kuusikust. – Rahva Hääl, 11. september 1981
T. Kuusik. Väljapaistev anne, erakordne töökus. Intervjueerinud J. Mamers. – Rahva Hääl, 11. september 1981
R. Nikkel. Tiit Kuusik 70. – Õhtuleht, 11. september 1981
A. Mikk. Tiit Kuusik, Eesti laulukunsti elav legend. – Kodumaa, 16. september 1981
A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
H. Veiper. Tiit Kuusikuga Paul Keresest. – Looming 1986, 3
Vastab Tiit Kuusik. Intervjueerinud M. Kolk. – Teater. Muusika. Kino 1986, 8
M. Värk. ... ja eesriie tõuseb. – Rahva Hääl, 11. september 1986
A. Mikk jt. Tiit Kuusiku fenomenist mõeldes. – Sirp ja Vasar, 12. september 1986
H. Tauk. „... kui sõber nüüd ma seisan teie ees...”. – Sirp ja Vasar, 9. september 1988
P. Palm. 50 aastat ooperikuningas. – Rahva Hääl, 11. september 1988
P. Pärn. Pool sajandit laval. – Noorte Hääl, 11. september 1988
A. Mikk. Jättes hüvasti Tiit Kuusikuga. – Reede, 24. august 1990
M. Haamer jt. Mõeldes mõõtmatule. Intervjueerinud H. Tauk. – Teater. Muusika. Kino 1991, 10
P. Palm. Laulukuningas Tiit Kuusik. – Sõnumileht, 11. september 1996
M. Taggo. Maestro Tiit Kuusik oli kuningas sadulas. – Eesti Päevaleht, 30. september 1996
J. Rebane. Tiit Kuusik, Paul Keres ja teised Pärnu poisid. – Muusikaleht 1996, 12
K. Leichter. Tiit Kuusiku kontsert. – Keset muusikat. Koostaja M. Kirme. Tartu, 1997
T. Laur. Tiit Kuusiku hääl „Metsateel”. – Sirp, 12. veebruar 1999
T. Kuter. Maestro Tiit Kuusik jäi elu lõpuni pärnakaks. – Pärnu Postimees, 12. september 2001
H. Rannap. Dietrich (Tiit) Kuusik. – Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919-2001. Tallinn, 2002
V. Ojakäär. Gümnasist Tiit Kuusik. – Pärnu Ühisgümnaasium: algusest aastani 1952. Tallinn, 2006
E. Potter. Estoonlased Eesti televisioonis II. – Teater. Muusika. Kino 2006, 10
K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933-1949. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
E. Pilliroog. Tiit Kuusiku mälestuseks. – Sirp, 16. september 2011
М. Вярк. Тийт Куузик, народный артист СССР. Tallinn, 1987
И. Гати. Не ведая покоя. – Советская Эстония, 11 сентября 1981

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T250
Tiit Kuusiku isikuarhiiv e-varamus

Välislinke

V. Väli. Tiit Kuusik (portreemaal, õli, 1947). Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maaligalerii
Tiit Kuusiku austamisõhtu – 50. sünnipäev ja 25 aastat lavategevust. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1961)
Muusikaline neljapäev. Õhtu Tiit Kuusikuga. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1971)
Tiit Kuusik 65. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1976)
Portreed. Tiit Kuusik. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1979)
Kontserdistuudio: Tiit Kuusik esitab Mart Saare soololaule. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1982)
Estonia teater Rootsis. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1985)
Estoonlane Tiit Kuusik. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1996)
Legend. Tiit Kuusik 100. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2011)
Estonia legendid. Tiit Kuusik. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2016)
Tiit Kuusik Eesti filmi andmebaasis
Tiit Kuusik. – muusika.ee

Deemon – Tiit Kuusik, Tamara – Marta Rungi. Rubinsteini „Deemon” (Estonia, 1945).

Figaro – Tiit Kuusik, Rosina – Veera Nelus, Almaviva – Heino Otto. Rossini „Sevilla habemeajaja” (Estonia, 1948).

Fjodor – Ludmilla Issakova, Boriss Godunov – Tiit Kuusik. Mussorgski „Boriss Godunov” (Estonia, 1952).

Grjaznoi – Tiit Kuusik, Ljubaša – Urve Tauts. Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja” (Estonia, 1959).

Maria – Aino Külvand, Mazepa – Tiit Kuusik. Tšaikovski „Mazepa” (Estonia, 1964).

Tonio – Tiit Kuusik, Nedda – Maarja Haamer. Leoncavallo „Pajatsid” (Estonia, 1978).

ETBL, 2000 (M. Värk); täiendatud 2019

Galerii