Arder, Aleksander
Aleksander Arder (19. IX 1894 Kirna küla, Lähtru vald ‒ 29. IX 1966 Tallinn), laulja (bariton) ja pedagoog. Eesti NSV Teatriühingu liige (1966). Oli aastast 1925 abielus Marta Rungiga. Ott Arderi ja Jaan Arderi vanaisa. Isa kooliõpetaja.
Lõpetas 1910 Riias vaimuliku kooli ja 1914 vaimuliku seminari, õppis 1914‒16 Varssavi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas. Laulmist õppis 1919‒21 Itaalias A. Disconzi ja Georges Cunelli juures ning 1921–23 Rootsis Karl August Nygren-Klosteri erastuudios (teisel aastal oli ühtlasi kaasõppejõud). Oli 1923‒31 Estonia solist. Tuntud kontserdilauljana, ka väljaspool Eestit. Kuulus 1942‒44 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Oli 1928‒41 ja 1944‒66 Tallinna Konservatooriumi õppejõud (aastast 1951 professor, 1935‒40 lauluosakonna ja 1949‒62 laulukateedri juhataja).
Õpilasi: Marta Rungi, Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Ott Raukas, Aaro Pärn, Ludmilla Issakova, Aleksander Püvi, Ervin Kärvet, Evald Tordik, Uno Kreen, Arne Mikk, Tiit Tralla, Hendrik Krumm, Henn Pai.
Eesti NSV teeneline kunstnik (1942), Eesti NSV rahvakunstnik (1964).
Osi
- Silvio (Leoncavallo Pajatsid, 1919 ja 1925)
- Sebastiano (d'Albert'i Madalik, 1923)
- Tonio (Leoncavallo Pajatsid, 1924)
- Deemon (Rubinsteini Deemon, 1924)
- Henri (Planquette’i Corneville'i kellad, 1924)
- Scarpia (Puccini Tosca, 1925)
- Hollandlane (Wagneri Lendav Hollandlane, 1925)
- Mats Mürk (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1925)
- Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1926)
- Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1926)
- di Luna (Verdi Trubaduur, 1927)
- Heinrich (Wagneri Lohengrin, 1927)
- Klaus Kurki (Merikanto Elina surm, 1927)
- Olav (Aava Vikerlased, 1928)
- Renato (Verdi Maskiball, 1928)
- don Juan (Mozarti Don Juan, 1929)
- Hiislar (Lemba Kalmuneid, 1929)
- Boriss (Mussorgski Boriss Godunov, 1930)
- Igor (Borodini Vürst Igor, 1932)
- Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1952)
Helikandjaid
- The Baltic Discography, lk. 32, 35, 36, 37
- Teater. Muusika. Kino 10,1994 (diskograafia, koostaja P. Karmo)
- Eesti väljapaistvaid lauljaid 1 (LP, 1968)
- Aleksander Arder (LP, 1974)
- H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 3, 4, 5, 6, 18, 22, 32, 36, 37, 38, 39 (CD, 2005)
- Rahvusooper Estonia 100, 1, 7 (CD, 2006)
Kirjandus
- M. Kits, A. Mikk. Aleksander Arder. Tallinn, 1969
- A. Lemba. „Madalik” „Estoonias”. – Vaba Maa, 22. november 1923
- T. Lemba. Tosca. – Päevaleht, 15. veebruar 1925
- A. Lemba. „Lendav hollandlane”. – Vaba Maa, 23. oktoober 1925
- A. Lemba. Eugen Onegin. – Vaba Maa, 31. august 1926
- A. Lemba. „Sevilla habemeajaja”. – Vaba Maa, 26. oktoober 1926
- O. Kurmiste. Muusikaline suursündmus Eestis. Richard Wagneri „Lohengrin” „Estonia” laval. – Rahva Sõna, 30. september 1927
- O. Kurmiste. „Don Giovanni” „Estoonias”. – Rahva Sõna, 11. jaanuar 1929
- R. J. „Vikerlased”. – Postimees, 10. mai 1929
- GeR. „Boriss Godunov” „Estonias”. – Kaja, 23. jaanuar 1930
- T. Lemba. S. Mamontovi 25. a. juubeliks „Vürst Igor”. – Päevaleht, 11. veebruar 1932
- R. Kallaste. Jälle rivis. – Rahva Hääl, 2. veebruar 1964
- A. Mikk. Aleksander Arder. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
- A. Mikk, H. Pai, T. Tralla, F. Bernštein. Aleksander Arder oma lauluklassis. Intervjueerinud Mare Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1994, 10
- P. Karmo. Aleksander Arderi heliplaadistustest kergema muusika poolelt. – Teater. Muusika. Kino 1994, 10
- A. Mikk. Aleksander Arderist ja ajast tema ümber. – Kultuurileht, 23. september 1994
- H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
- H. Pedusaar. Laulupealik. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006
- E. Lees. Mõnda Aleksander Arderist. – Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010
- М. Китс, А. Микк. Александр Ардер. Таллинн, 1976
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M26
Välislingid
- Heli jälg: Aleksander Arder ja Marta Rungi – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1987)
- Ööstuudio. Aleksander Arderi 100. sünniaastapäevale mõeldes – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994)
- Muusikaline tund. Aleksander Arder – 100 – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994)
ETBL, 2000 (M. Sildos); täiendatud 2017