Kreen, Uno
Uno Kreen (4. X 1928 Nugeri küla, Kalvi vald – 1. X 1996 Tallinn), laulja (bass). Eesti Teatriliidu liige (1964). Oli abielus Eesti Televisiooni diktori Ivi Kreeniga. Toomas Kreeni isa. Vanemad talupidajad.
Lõpetas 1948 Rakvere 1. keskkooli, õppis 1948–50 ja 1953–55 Tallinna Muusikakoolis, lõpetas 1960 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (mõlemas Aleksander Arderi klass). Laulis 1948–64 Riiklikus Akadeemilises Meeskooris ja aastast 1964 Estonias. Esinenud kontserdilauljana, tõlkinud libretosid, kirjutanud laulutekste ja juhuluulet („Kollegiaalne kimbuke”, 1999). Esinenud Eesti Televisioonis (videos katkend „Boheemist”).
Kuldmedal Eesti vokalistide võistlusel 1957. Eesti NSV teeneline kunstnik (1981).
Osi
- Pimen (Mussorgski Boriss Godunov, 1956 Estonias)
- Kotšubei (Tšaikovski Mazepa, 1964)
- Sarastro (Mozarti Võluflööt, 1964 ja 1991)
- Ramfis (Verdi Aida, 1964)
- Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1966, 1972 ja 1986)
- Aleko ja Vana mustlane (Rahmaninovi Aleko, 1966)
- Ferrando (Verdi Trubaduur, 1967)
- Vestmann (Kõrveri Mees pisuhännaga, 1968)
- Bartholomeus ja Reinhold (1969) ning Johann von Tödwen (1990; Tubina Barbara von Tisenhusen)
- Hiietark (Aava Vikerlased, 1969)
- Chamaille (Kabalevski Colas Breugnon, 1970)
- Raimondo (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984)
- Philipp II (1971) ja Suurinkvisiitor (1971 ja 1994; Verdi Don Carlos)
- Geronio (Rossini Türklane Itaalias, 1971)
- Osmin (Mozarti Haaremirööv, 1973)
- doktor Grenville (Verdi Traviata, 1974)
- Mehis (E. Kapi Tasuleegid, 1974 ja 1975)
- Leporello (Mozarti Don Giovanni, 1975)
- Leo (Verdi Attila, 1976)
- Castel-Jaloux (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976)
- Colline (1977) ja Benoit (1993; Puccini Boheem)
- Hortensio (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
- solist (Tormise Eesti ballaadid, 1980)
- Pimen ja Varlaam (Mussorgski Boriss Godunov, 1980)
- Eremiit ja Samiel (Weberi Nõidkütt, 1980)
- Walter (Verdi Luisa Miller, 1981)
- Daland (Wagneri Lendav Hollandlane, 1984)
- krahv Horn (Verdi Maskiball, 1985)
- Dossifei (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
- krahv des Grieux (Massenet’ Manon, 1992)
- Benoit (Puccini Boheem, 1993)
- Suurinkvisiitor (Verdi Don Carlo, 1994)
- Notar (Kálmáni Silva, 1995)
- härra Reich (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
- Antonio (Mozarti Figaro pulm, 1996)
Helikandjaid
- E. Tamberg. Cyrano de Bergerac (LP, 1981)
- RAT „Estonia” ooperisolistid III (LP, 1985)
- E. Tubin. Barbara von Tisenhusen (CD, 1991)
- Rahvusooper Estonia 100, 4, 5 (CD, 2006)
- V. Tormis. Eesti ballaadid (CD, 2010)
Kirjandus
- Uno Kreen / „Estonia”. Tallinn, 1988
- I. Kull. Uus kordaminek. – Sirp ja Vasar, 18. september 1964
- R. Sule. „Boheem” ja selle tegijad. – Sirp ja Vasar, 1. juuli 1977
- L. Normet. Tuli aeg „Boriss Godunovi” algvariandi lavaletoomiseks. – Sirp ja Vasar, 1. august 1980
- K. Pappel. „Hovanštšina”. – Sirp ja Vasar, 5. juuni 1987
- V. Paalma. Auõhtu Mussorgskiga. – Õhtuleht, 7. oktoober 1988
- M. Rais. „Don Carlos” Estonia teatri laval. – Rahva Hääl, 31. oktoober 1994
- Videvikujuttu Uno Kreeniga. Intervjueerinud I. Rannap. – Videvik, 25. august 1995
- [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht, 3. oktoober 1996
- E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”. Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.–1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
- В. Тимохин. Театр „Эстония” в Москве: на оперных спектаклях. – Музыкальная жизнь 1972, 19
Välislingid
- Heli jälg: Uno Kreen – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1992)
- Muusikaline tund. In memoriam Uno Kreen – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1996)
ETBL, 2000 (E. Loit); muudetud 2014
