Hermeliin, Iir

Iir Hermeliin (pseudonüüm, õieti Hille Ermel; 25. VII 1973 Tartu), lavastuskunstnik. Eesti Teatriliidu ja Lavastuskunstnike Liidu liige (1994).

Lõpetas 1991 Tallinna Kopli Kunstikeskkooli ja 1997 stsenograafia erialal Eesti Kunstiakadeemia (juhendaja Aime Unt), õppis 1994–95 samas ka moekunsti osakonnas. Täiendanud end 1997–98 Praha Näitekunsti Akadeemia (DAMU) lavastuskunsti osakonnas kraadiõppe kursusel.

Töötanud vabakutselisena. Olnud 2003–12 Tallinna Linnateatri peakunstnik. Tegutseb ka sisekujundajana.

Kujundanud sõna-, muusika- ja tantsulavastusi Eesti teatrites. Loonud visuaalse kontseptsiooni ja lavakujunduse Eurovisiooni lauluvõistlusele Tallinnas (2002, koos Ain Nurmela ja Ülar Margiga) ning lavakujunduse Euroopa filmiauhindade galale Tallinnas (2010). Teinud kujundusi messidele jm suurüritustele.

Esinenud näitustel (Eesti lavastuskunsti näitus Praha kvadriennaalil 2003, koos Pille Jänesega) ja isikunäitustega („7 maailma”, 2002 Endlas; „Mis toimub, kui ma selja keeran?”, 2013 Draama festivali pop-up-näitusel „27”), loonud installatsioone („Tõelise teatrikunstniku tester”, rühmitus L3H, 1999 Praha kvadriennaalil ja 2000 Tartu Kunstimajas; „Leidobjektid”, 2014 Evald Okase Muuseumis rühmanäitusel „Ruumiline”). Kujundanud filmi „Sigade revolutsioon” (2004, Rudolf Konimois Film). Olnud 2013 Draama festivali kuraator.

Salme Reegi nimeline preemia 2001, Natalie Mei nimeline auhind 2012.

Lavakujundusi

• Kõivu ja Lõhmuse Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendäma aasta suvõl (1993 Draamateatris, koos Ivar Reimanni ja Karmo Mendega)
• Anderseni ja Nüganeni Nukkude akadeemia (1994 Tallinna Linnateatris)
• Suumani Kullast võti (1996, diplomilavastus Rakvere Teatris)
• Bicknelli Trankvillisaator (1999 Von Krahli Teatris)
• White’i ja Kasterpalu Charlotte koob võrku (2000 Vanemuises, Reegi-nimeline preemia)
• Kundera Jacques ja tema isand (2000 Vanemuises)
• Twaini ja Dvinjaninovi Huck (2000 Emajõe Suveteatris, Reegi-nimeline preemia)
• Sauteri ja Dvinjaninovi Inglitiivul ümber maailma (2000 Nukuteatris, Reegi-nimeline preemia)
• Stiles’i Inetu (2002 Vanemuises)
• Tätte ja Ehala Kaotajad (2003)
• Tammsaare ja Nüganeni Tõde ja õigus. Teine osa (2005)
• Fanari Suveöö unenägu, Mendelssohn-Bartholdy muusikale (2005 Vanemuises)
• Orwelli ja Kolditsa Loomade farm (2005)
• Kauksi Taarka (2005 Vanemuises)
• Mrożeki Rätsep (2006)
• Gozzi Ronk (2007, koos Rosita Rauaga)
• Potteri Päike soojem, taevas sinisem (2007)
• O. ja V. Presnjakovi Ohvrit mängides (2008)
• Pajusaare Detektiiv Lotte (2008 Vanemuises, Mei-nimeline auhind)
• Kivirähki Ingel, ingel, vii mind taeva… (2009 VAT Teatris)
• Albee Kes kardab Virginia Woolfi? (2010)
• Ehala Nukitsamees (2010 Vanemuises, Mei-nimeline auhind)
• Tammsaare ja Dvinjaninovi Põrgupõhja uus Vanapagan (2010 Emajõe Suveteatris)
• Kauksi, Mäeotsa, Paju ja Ruitlase Peko (2011 Vanemuises)
• Shermanite Mary Poppins (2011 Vanemuises, Mei-nimeline auhind)
• Stubbsi Kaunitar ja koletis, Glazunovi, Turina ja Arnoldi muusikale (2013 Vanemuises)
• Aintsi Rehepapp (2013 Vanemuises)
• Sikora Masohhisti pihtimus (2014 VAT Teatris)
• Lloyd Webberi Ooperifantoom (2014 Vanemuises)
• Gailiti ja Toikka Ekke Moor (2015, Kuressaare Linnateatri, VAT Teatri ja EMTA lavakunstikooli ühistöö)
• Sondheimi Sweeney Todd (2018 Vanemuises)
• Menkeni Kaunitar ja koletis (2018 Vanemuises)
• Prokofjevi Romeo ja Julia (2019 Estonias)
• Kiluski Kirvetüü (2019 Vanemuises)
• Shakespeare’i ja Toikka Romeo ja Julia (2020 VAT Teatris)
• Mérimée ja Bizet’ Carmen (2020, Paide Teatri ja Musta Kasti ühistöö)
• Almodóvari ja Adamsoni Kõik minu emast (2022 Vanemuises)

Kirjandus

• I. Hermeliin, J. Vahtra. Kõnnivad köiel ja hoiavad kätt. Intervjueerinud S. Karja. – Eesti Ekspress : Areen, 30. märts 2000
• M. Õun. Mängukunst või kunstimäng?: [Tõelise teatrikunstniku tester]. – Postimees, 8. juuni 2000
• A. Tonts. Persona grata: Iir Hermeliin. – Teater. Muusika. Kino 2002, 1
• Iir Hermeliin: mida vanemaks, seda lahedamaks. Intervjueerinud A. Ammas. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 16. august 2003
• Iir Hermeliin. [Intervjuu]. – Kunstnikuraamat. Juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
• I. Hermeliin. Linnateatri nägu uues ajas. – Minu Linnateater. Tallinn, 2006
• K.-A. Püüman, I. Hermeliin. Lavakujundus ei ole roosa imeloom. Intervjueerinud K. Kommel ja M. Pesti. – Muusa 2007, 2
• L. Unt. Liikumise paine. Kolm „Tõe ja õiguse” kujundust. – Teater. Muusika. Kino 2008, 3
• I. Hermeliin. Sisehüpete meister. Intervjueerinud T. Veenre. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 9. august 2008
• Teatrikunstnik Iir Hermeliin – maagiline realist. Intervjueerinud T. Kolk. – Postimees : Arter, 3. juuli 2010
• K. Männiste. Kuidas portreteerida teatrikunstnikku? – Teatrielu 2013
• M. Jürgen. Elu ühes päevas: Iir Hermeliin. – Eesti Ekspress, 9. mai 2013
• I. Hermeliin. Avatud meel ja kivist kannikad. Intervjueerinud T. Kaugema. – Sirp, 9. august 2013
• I. Hermeliin. Töömeetod: puhas rõõm. Intervjueerinud K. Virro. – Müürileht, 29. august 2013
• Vastab Iir Hermeliin. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 2018, 12; 2019, 1
• A. Viira. Teatrikunstnik Iir Hermeliin: „Nii rabavalt koledat kujundust kui „Kirvetüüle“ pole ma kunagi varem teinud.”. – Õhtuleht, 27. juuni 2019

Välislinke

• Siin me oleme. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2013)
• Jutusaade. Iir Hermeliin. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2013)
• Säde. Iir Hermeliin. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2015)
• „Sweeney Toddi” kunstnik Iir Hermeliin. – Youtube (2018)
• Iir Hermeliin Eesti filmi andmebaasis
• Iir Hermeliin Eesti Lavastuskunstnike Liidu kodulehel
• Iir Hermeliin Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis
• Iir Hermeliini koduleht