Unt, Aime

Aime Unt (5. X 1941 Leie küla, Võisiku vald), lavastuskunstnik ja pedagoog. Eesti Teatriliidu (1971), Kunstnike Liidu (1974) ja Lavastuskunstnike Liidu liige (1993, ka auliige). Liina Undi ema.

Lõpetas 1960 Viljandi 1. Keskkooli, õppis 1960–63 Tartu Kunstikoolis, lõpetas 1969 maali- ja teatridekoratsiooni erialal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Eldor Renter ja Mari-Liis Küla).

Olnud 1968–77 Noorsooteatri kunstnik (1970–75 peakunstnik), 1977–89 Draamateatri peakunstnik ja 1996–2002 Tallinna Linnateatri kunstnik, loonud kujundusi ka teistes Eesti teatrites (sh ballettidele, operettidele ja nukulavastustele). Olnud 1980–99 ühtlasi Eesti Kunstiakadeemia õppejõud (1993–99 professor ja stsenograafia osakonna juhataja), aastast 1999 emeriitprofessor. Õpilasi: Pille Jänes, Liina Keevallik, Ene-Liis Semper, Mae Kivilo, Iir Hermeliin, Airi Eras, Jule Käen, Jaagup Roomet.

Koostanud „Kunstniku raamatu” I-II osa (2005, koos Mari-Liis Küla, Liina Pihlaku ja Liina Undiga, Kultuurkapitali aastapreemia). Esinenud näitustel õli- ja pastellmaalidega. Kujundanud Tallinna vanalinnapäevi, laulu- ja tantsupidusid ning näituseid.

Tunnustusi

Lavakujundusi

  • Blažeki ja Rychmani Humalakorjajad (1967, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Kitzbergi Libahunt (1968, Draamateatris 1974, Rakvere Teatris 1986)
  • Ostrovski ja Mikiveri Kuidas karastus teras (1968)
  • Bulgakovi Don Quijote (1969)
  • Shakespeare’i Romeo ja Julia (1969)
  • Shermani Mary Poppins (1970 ja 1987)
  • Milleri Proovireisija surm (1970)
  • Osborne’i Vaata raevus tagasi (1971)
  • O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse (1971 Draamateatris)
  • Kuulbergi Mont Valérien (1972 Vanemuises)
  • Williamsi Tramm nimega „Iha” (1972 Endlas)
  • Anouilh’ Becket ehk Jumala au (1972)
  • Broszkiewiczi Kuuenda raamatu lõpp (1973)
  • Kuulbergi Pöördlava (1974 Estonias)
  • Ardeni Seersant Musgrave’i tants (1974 Draamateatris)
  • Vilde Pisuhänd (1976 Endlas)
  • Ukrainka Metsalaul (1976)
  • Ibseni Kui me, surnud, ärkame (1976 Draamateatris)
  • Pospíšilová Printsess ja kaja (1976 Nukuteatris)
  • Albee Kes kardab Virginia Woolfi? (1977 Endlas)
  • Trenjovi Ljubov Jarovaja (1977 Draamateatris)
  • Radičkovi Jaanuar (1978)
  • Ibseni Peer Gynt (1978)
  • Shakespeare’i Hamlet (1978 ja 1999)
  • Kitzbergi Tuulte pöörises (1979)
  • Krossi Pöördtoolitund (1979)
  • Rossini Sevilla habemeajaja (1981 Vanemuises)
  • Ábrahámi Savoy ball (1982 Estonias)
  • Kruusvalli Pilvede värvid (1983)
  • Tammsaare ja Mikiveri Armastus ja surm (1984)
  • Dudaravi Reamehed (1985)
  • O’Neilli Õli (1985)
  • Mišarini Seoses üleminekuga teisele tööle (1985)
  • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1988 Rakvere Teatris)
  • Shepardi Maetud laps (1994 Tallinna Linnateatris)
  • Tubina ja Eespere Kratt (1994 Vanemuises)
  • Visconti Rocco ja tema vennad (1994 Tallinna Linnateatris)
  • Impro 1 – Põhjakonn, Rohumaa kompositsioon Kreutzwaldi ainetel (1995)
  • Tammsaare ja Pedajase Mauruse kool (1995 Draamateatris)
  • Rohumaa ja M. Tuulingu Ainus ja igavene elu (1996)
  • Giraudoux’ Undiin (1996 Vanemuises, koos Liina Undiga)
  • Rohumaa, M. Tuulingu ja I. Olmaru Impro 2 – Nanseni pass (1996)
  • Stoppardi Arkaadia (1997, preemia festivalil Draama ’97)
  • Auburni Tõestus (2002)
  • Razumovskaja Vladimiri väljak (2004 Vanemuises)
  • Tätte Meeletu (2005)
  • Jones’i Kivid sinu taskutes (2007)
  • Jellicoe Nõks (2007)
  • Jónassoni Murdlainetus (2008)
  • Brautigani ja Liivaku Arbuusisuhkrus (2008, kõik Tallinna Linnateatris)
  • Ristikivi, Hesse ja Kasterpalu Hingede öö (2009 Endlas)
  • Frischi Härra Biedermann ja tulesüütajad (2010 Tallinna Linnateatris)
  • Rummo Tuhkatriinumäng (2011 Draamateatris)
  • Blomi Sinikad (2012 Endlas)

Kirjandus

  • Aime Unt. Koostaja K. Herkül. Tallinn, 2021
  • F. Matt. Aime Undi lavapildiloomingust. – Kodumaa, 17. märts 1971
  • S. Endre. Aime Unt. – Noorte Hääl, 2. aprill 1972
  • E. Pihlak. Kunstipäevik. – Sirp ja Vasar, 15. juuni 1973
  • M. Mikiver. Naine saladusega. – Teatrimärkmik 1975/76
  • A. Unt, M.-L. Küla. Kuus küsimust lavakujundajatele. [Intervjuu]. – Sirp ja Vasar, 28. märts 1980
  • M. Kalm. Tähelepanekuid lavakujundusest. – Teatrielu 1982
  • E. Komissarov. Teatrikunstnik Aime Unt. – Teater. Muusika. Kino 1985, 4
  • E. Pihlak. Mitmekülgne loometöö. – Nõukogude Naine 1985, 11
  • A. Unt, J. Käen-Kokla. Kuidas õpetada noort teatrikunstnikku? Intervjueerinud R. Varblane. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • A. Unt, M. Kukkur, E. Lamp. Uus põlvkond. Intervjueerinud R. Varblane. – Teater. Muusika. Kino 1993, 1
  • A. Unt. Asi on mokas, kui õpetame lapse kõvera sabaga oravat joonistama. Intervjueerinud G. Vanamölder. – Õhtuleht, 11. jaanuar 1994 
  • L. Tamm. „Rocco ja tema vennad” Eesti teatrilaval. – Kultuurileht, 28. oktoober 1994
  • Aime Unt: Ma olen kunstnik metsast. Intervjueerinud K. Herkül. – Eesti Naine 1996, 4
  • A. Unt jt. Tegelased galeriis ja laval. Intervjueerinud P. Ratassepp. – Kultuurileht, 14. märts 1997
  • M. Visnap. Linnateatri „Arkaadia” kogub jõudu. – Eesti Päevaleht, 16. aprill 1997
  • M. Larini. Mälus ja piltidel. – Teatrielu ’98
  • Vastab Aime Unt. Intervjueerinud K. Herkül. – Teater. Muusika. Kino 1999, 1
  • E. Eesmaa. Aime Unt 60. – Postimees, 5. oktoober 2001
  • Aime Unt. – Kunstniku raamat. Juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
  • V. Ernesaks. Kunstnikud. – Viiv. Tallinn, 2006
  • M. Larini. Pildid ees, sõnad silmade taga: [Kunstniku raamat]. – Teater. Muusika. Kino 2006, 5
  • J. Rohumaa. Suure pildi meister. – Eesti Päevaleht, 2. oktoober 2006
  • K.-A. Püüman. Teatrikunstnikud Teise mailmasõja järel alustanud. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • Intervjuu Aime Undiga. Intervjueerinud K. Garancis. – Eesti Päevaleht : Tallinna Linnateatri sügis, 27. oktoober 2007
  • Aime ja Liina Unt – kaks põlve tõsist teatrikunsti. Intervjueerinud T. Veenre. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 10. mai 2008
  • K. Klaus. Aime Unt peab proovikiviks laval toa kujundamist: [Sinikad]. – Pärnu Postimees, 30. märts 2012
  • M. Larini. Stsenograafia areng. – Eesti sõnateater 1965–1985 I. Tallinn, 2015
  • Р. Хидекель. Триеннале сценографии в Вильнюсе. – Советские художники театра и кино 1977/78
  • Н. Кириллов. Взгляд из зрительного зала. – Советская Эстония, 8 марта 1980

Välislinke

Milleri „Proovireisija surm” (Noorsooteater, 1970)

Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?” (Endla, 1977)

Ibseni „Peer Gynt” (Peer Gynt – Juhan Viiding, Nööbivalaja – Anne Paluver). Draamateater, 1978

Kitzbergi „Tuulte pöörises” (Draamateater, 1979)

Krossi „Pöördtoolitund” (Eugen Jannsen – Heino Mandri). Draamateater, 1979

Dudaravi „Reamehed” (Draamateater, 1985)

Kitzbergi „Libahunt” (Rakvere Teater, 1986)

Stoppardi „Arkaadia” (Tallinna Linnateater, 1997)

Rummo „Tuhkatriinumäng” (Draamateater, 2011)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2021