Ever, Ita

Ita Ever (Ilse, 1954–58 Baskin; 1. IV 1931 Paide), näitleja. Eesti Teatriliidu (1963) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2001 auliige). Roman Baskini ema. Isa äriteenija, ema juuksur. Olnud abielus Eino Baskiniga ja Ilmar Tammuri elukaaslane.

Lõpetas 1950 Tallinna 4. keskkooli ja 1953 GITIS-e eesti stuudio. Töötanud aastast 1953 Eesti Draamateatris. Esinenud estraadil (sh Eesti Raadio saatesarjas „Meelejahutaja”), mänginud kuuldemängudes („Felix Ormusson”, 1966; „Süüdistuse tunnistaja” I–V, 1981), telelavastustes („Surm käib ümber „Diana””, 1975; „Igihaljas vaatemäng”, 1981; „Tema majesteet komödiant”, 1983; „Viimane suvi”, 1987: „Sa oled koor minu kohvis”, 1999), teleseriaalides („Salmonid”, 1993–95; „V.E.R.I.”, 1995–97; „Kelgukoerad”, 2006–11) ja filmis („Tagahoovis”, 1957, Tallinna Kinostuudio; „Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, 1966, „Naine kütab sauna”, 1978; „Karge meri”, 1981; „Nukitsamees”, 1981, kõik Tallinnfilm; „„Musträstaste” saladus”, 1983, Mosfilm; „Sügis”, 1990, Tallinnfilm; „Vana daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme; „Nõid”, 2006, Lizard Cinema Trade; „Eestlanna Pariisis”, 2012, Amrion, TS Productions, La Parti Production). Lugenud raadios järjejutte, dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides („Kunksmoor ja kapten Trumm”, 1978; „Naksitrallid” I–II, 1984, 1987, mõlemad Tallinnfilm; „Kruudid”, 2013, DreamWorks Animation).

Autasud

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1966)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1973)
  • Naisnäitleja preemia 1984
  • Festivali „Balti teatrikevad” parim naisnäitleja 1984
  • Eesti NSV riiklik preemia 1985
  • Eesti teatrikunsti aastaauhind (eripreemia) 2000
  • Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2001
  • Valgetähe III klassi teenetemärk 2001
  • Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2007
  • Aastate naine 2007
  • Naisnäitleja auhind 2011
  • Liina Reimani mälestussõrmuse kandja 1984–2018

Osi

Maša – Ita Ever, Veršinin – Mikk Mikiver. Tšehhovi „Kolm õde”. (Draamateater, 1973)

  • Suzanne (Beaumarchais’ Pöörane päev ehk Figaro pulm, 1953)
  • Krõõt (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1958 ja 1966)
  • Lenotška (Rozovi Rõõmu otsinguil, 1958)
  • Diana (Aldi Pime mees, 1962)
  • Kattrin (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Karin (Tammsaare ja Särevi Pankrot, 1964)
  • Tatjana (Lavrenjovi Murrang, 1967)
  • Margareta (Goethe Faust I, 1968, II, 1969)
  • Koidula (Undla-Põldmäe Viru laulik ja Koidula, 1969)
  • Anna Petrovna (Tšehhovi Ivanov, 1971)
  • Izolda (Saja Pühajärv, 1971)
  • Maret (Tammsaare, Panso ja Küla Inimene ja inimene, 1972)
  • Marie (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1972)
  • Miili (Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Maša (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Horošihh (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • missis Hitchcock (Ardeni Seersant Musgrave’i tants, 1974)
  • Veera (Šukšini Energilised inimesed, 1975)
  • Maja Rubek (Ibseni Kui me, surnud, ärkame, 1976)
  • Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 1978)
  • proua Bódog (Szakonyi Saateviga, 1979)
  • Lemminkäise ema (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980)
  • Anna Pavlovna (Tolstoi Elav laip, 1980)
  • Memm (Kertészi Lesed, 1981)
  • Lesk (Smuuli Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi, 1982)
  • Anna (Kruusvalli Pilvede värvid, 1983)
  • Õnnela Õnneleid (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
  • Irma (Genet’ Palkon, 1988)
  • Helen (Fugardi Teekond Mekasse, 1989)
  • Frank J. Harder alias Marie Louise (Bricaire’i ja Lasaygues’i Silme ees läheb mustaks ehk Kentsakas meesterahvas, 1990)
  • Evy Meara (Simoni Piparkoogileedi, 1990)
  • Vana Teepakk (Woodi Piparkoogimehike, 1991)
  • Zinaida Savvišna (Tšehhovi Ivanov, 1992)
  • Juliane Tesman (Ibseni Hedda Gabler, 1993)
  • Mary Cavan Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1994)
  • Martine (Bricaire’i Tulumaks, 1995)
  • June Buckridge (Marcuse Õde George’i tapmine, 1995)
  • Veika-eit (Lutsu ja Kalli Tagahoovis, 1996, koostöös Vanalinnastuudioga)
  • Maria Vassiljevna Voinitskaja (Tšehhovi Onu Vanja, 1996)
  • Åse (Ibseni Peer Gynt, 1997)
  • Ida (Menchelli Kalmistuklubi, 1997)
  • A – vana ja kiuslik (Albee’ Kolm pikka naist, 1997)
  • Ida Sundström (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999)
  • proua Gurmõzskaja (Ostrovski Mets, 2000 Vanalinnastuudios)
  • Abby Brewster (Kesserlingi Pihlakavein, 2000)
  • Lear (Shakespeare’i Kuningas Lear, 2001)
  • Maret (Tammsaare ja Mikiveri Tagasi Vargamäel, 2001)
  • Millie ja Diana Nichols (Simoni Hotell California, 2002 Vanalinnastuudios)
  • Kunksmoor Emmeliine (Perviku, Hermaküla ja Lennuki Kunksmoor ja kapten Trumm, 2004)
  • preili Shepherd (Bennetti Õuedaam, 2004)
  • majoriproua Samzelius (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 2006)
  • Tamaara (Kivirähki Uljas neitsi, 2007, Nargen Opera)
  • Mamma (Peltola Soome hobune, 2007)
  • Linda (Kivirähki Vombat, 2007)
  • Florence Foster Jenkins (Quilteri Hiilgav!, 2009)
  • Violet Weston (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Perenaine (Rummo Tuhkatriinumäng, 2011)
  • Vera Malmgren (Ahlforsi Tuhk ja akvaviit, 2013)
  • Louisa Wilberforce (Linehani Teed juuakse kell viis, 2013)
  • Daisy (Gray Finaal, 2016)
  • Avdotja Nazarovna (Tšehhovi Ivanov, 2017)
  • Proua St. Maugham (Bagnoldi Kriidiaed, 2018)

Helikandjaid

  • Marie UnderValik luulet (LP, 1971)
  • Lilli PrometValik proosat ja luulet (LP, 1975)
  • Aimée BeekmanRomaanikatkendeid (LP, 1978)
  • Loeb Ita Ever (LP, 1983)
  • Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses I–II (2 helikassetti, 2000)
  • Hea nali ajab naerma (CD, 2002)

Kirjandus

  • R. Talisoo. Eesti NSV teeneline kunstnik Ita Ever. Tallinn, 1970
  • H. Tamm. Ita Ever. Tallinn, 1991
  • M. Kilumets. Ita Ever. Elu suuruses. Tallinn, 2006
  • K. Kask. Teise eluga etendus. – Teatrimärkmeid 1961/1962
  • A. Päiel. Diana. – Teatrimärkmeid 1961/1962
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • M. Balbat. Ita Everi palett. – Teatrimärkmik 1973/1974
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975
  • S. Endre. Ita Everi metamorfoosid. – Kultuur ja Elu 1979, 3
  • K. Haan, I. Tammur, A. Šapiro. Ita Everi juubeliks. – Sirp ja Vasar, 27. märts 1981
  • S. Endre. Päevapilt. – Kultuur ja Elu 1981, 4
  • J. Allik. Fjodor Vassiljevits Protassov ja teised. – Kultuur ja Elu 1981, 4
  • M. Mikiver. Mõnda Ita Everist ja mitte üks sõna Polkovniku Lesest. – Teatrielu 1982
  • K. Uibo. Ita Ever polkovniku lesena. – Sirp ja Vasar, 5. märts 1982
  • Vastab Ita Ever. Intervjueerinud R. Baskin. – Teater. Muusika. Kino 1985, 1
  • M. Mikiver. Kui sulgen silmad ja mõtlen seejuures Ita Everile... Sirp ja Vasar, 19. juuli 1985
  • K. Murutar. Vapustav, härra Ever. – Edasi, 4. august 1990
  • K. Herkül. Täna õhtul areenil: Ever, Kiisk ja Simon. – Teater. Muusika. Kino 1991, 3
  • L. Tormis. Midagi Ita Everist. – Teater. Muusika. Kino 1991, 4
  • Lasteteater – mis see on? Intervjueerinud K. Herkül, M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1996, 7/8
  • T. Väljaste. Värviline naine. – Favoriit, 1996, 7/8
  • K. Murutar. Vigur vanadaam: Ita Everi Tubli Tüdruk ja Tema Nooremad Minad. – Teater. Muusika. Kino 1998, 2
  • A. Laasik. Ita Ever ehitab Kõivu näidendis turismitalu. – Eesti Päevaleht, 9. juuni 1999
  • M. Balbat. Kuninganna Ita Ever kehastab kuningas Leari. – Maaleht, 2. veebruar 2001
  • M. Balbat. Isikupära kiituseks. – Elukiri 2001, 3
  • E. Paaver. 1. aprilli laps. – Eesti Päevaleht, 31. märts 2001
  • A. Kivirähk. Ita Ever – Vargamäe perenaine. – Eesti Päevaleht, 31. märts 2001
  • Ita Ever – topeltpõhjaga mängutoos. – Teater. Muusika. Kino 2001, 4
  • I. Sillar. Kuninganna Lear. – Teater. Muusika. Kino 2001, 8/9
  • A. Laasik. Baskini ja Everi särav duett. – Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2002
  • P.-R. Purje. Ever, Baskin ja hotell. – Sirp, 8. november 2002
  • K. Herkül. Lohisev mõrvalugu Ita Everiga. – Postimees, 15. aprill 2005
  • R. Veidemann. Ajatu Ita Ever pühendab end jäägitult teatrile. – Postimees : Kultuur Extra, 1. aprill 2006
  • M. Balbat. Ita Everi vääramatu pop. – Teater. Muusika. Kino 2006, 4
  • M. Balbat. Ita Ever. – Videvik, 22. juuni 2006
  • M. Kilumets. Ita, armas luiskaja. – Eesti Naine 2006, 12
  • P. Pedajas. Ita Ever ei vea kunagi alt. – Sirp, 23. veebruar 2007
  • P.-R. Purje. Ita Everi talent jääb hiilgavalt varjatuks. – Postimees, 5. oktoober 2009
  • GITIS : Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • Hingelt punkar Ita Ever. Intervjueerinud I. Veidenberg. – Postimees : Arter, 26. märts 2011
  • A. Jürisson jt. Ever, keda me näinud pole... ...ja Ever, keda kõik tunnevad. – Maaleht, 31. märts 2011
  • V. Märka. Ita Ever aprillikuus. – Eesti Ekspress, 31. märts 2011
  • A. Veesaar. Everiga ja Ever Ita. – Tiiu 2012, 11
  • H. Sibrits. Rohkem kui komöödia. – Postimees, 15. mai 2013
  • K. Vainküla. Super staar. – Eesti Ekspress, 7. november 2013
  • A. Laasik. Ita Everi sära läbi aastate: Ita Everi lavatee kuus aastakümmet on kulgenud „Figaro pulma” Susannast vanaproua Louisani. – Eesti Päevaleht : LP, 9. november 2013
  • M. Balbat. Enesetsensuuriga lavastus. – Sirp, 10. jaanuar 2014
  • Б. Тух. Звезда в любую погоду. – Советская Эстония, 14 апреля 1991

Välislinke

Suzanne – Ita Ever, Figaro – Erich Jaansoo. Beaumarchais’ „Figaro pulm“ (GITIS-e eesti stuudio diplomilavastus, Draamateater, 1953).

Kattrin – Ita Ever. Brechti „Ema Courage ja tema lapsed“. (Draamateater, 1962)

Ramune – Ester Pajusoo, Izolda – Ita Ever Saja „Pühajärv”. (Draamateater, 1971)

Franz Jura – Tõnu Aav, Marie – Ita Ever. Bahri „Mees, naine ja kontsert”. (Draamateater, 1972)

Mary Tyrone – Ita Ever, James Tyrone – Aarne Üksküla. O’Neilli „Pikk päevatee kaob öösse“ (Eesti Draamateater, 1994)

Kuningas Lear – Ita Ever, Narr – Jan Uuspõld. Shakespeare’i „Kuningas Lear”. (Eesti Draamateater, 2001)

ETBL, 2000 (L. Vellerand); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019