Agur, Ingrid

Ingrid Agur (aastani 1965 Kiivit; 19. I 1931 Polli vald), teatrikunstnik. Eesti Teatriliidu (1966) ja Lavastuskunstnike Liidu (1993, aastast 1996 auliige) ning Eesti Kunstnike Liidu liige (1984). Vanemad talupidajad. Jaan Kiivit vanema vennatütar.

Oli 1941–47 ja 1949–57 küüditatud, lõpetas 1957 Tomski töölisnoorte keskkooli, õppis 1957–58 Tartu Kunstikoolis, lõpetas 1964 teatridekoratsiooni erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Voldemar Haas). Töötanud 1964–2002 Ugalas, oli 1965–94 peakunstnik. Esinenud teatrikunstnike näitustel.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1978), Eesti NSV rahvakunstnik (1988). Kunstnikupreemia 1984 ja 1987.

Lavakujundusi

  • Shakespeare’i Tõrksa taltsutus (1964)
  • O’Neilli Anna Christie (1965)
  • Brechti Mees on mees (1967)
  • Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee (1967)
  • Tammsaare Juudit (1969 ja 1983, viimase eest kunstnikupreemia)
  • Gilroy Kes päästab külapoisi? (1972)
  • Lutsu ja Satsi Tootsi pulm (1973)
  • Wuolijoki Niskamäe noorperenaine (1975)
  • Dostojevski ja Pētersonsi Idioot (1976)
  • Tammsaare ja Satsi Lunastus (Karin ja Indrek) (1977)
  • Wuolijoki Niskamäe Heta (1978)
  • Pedajase Iiri muinasjutud (1979)
  • Smuuli Kihnu Jõnn (1980)
  • Büchneri Woyzeck (1980)
  • Rahva sõda, Toominga kompositsioon Vilde ainetel (1981)
  • Albee Kõik aias (1982)
  • Gorki Põhjas (1983, kunstnikupreemia)
  • Pedajase Eesti muinasjutud (1983, Kõrgõzstanis Oši teatris 1982)
  • Kallase Mare ja ta poeg (1983)
  • Coburni Džinnimäng (1984)
  • O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse (1984)
  • Ajtmatovi, Komissarovi ja Alliku Ja sajandist on pikem päev (1985)
  • Baturini Kuldrannake (1986, ka kostüümid)
  • Enquisti Vihmausside elust (1986, ka kostüümid)
  • Shakespeare’i Othello (1986, ka kostüümid)
  • Kruusvalli Vaikuse vallamaja (1987 Draamateatris, ka kostüümid)
  • Wilde’i Salome (1988, ka kostüümid)
  • O’Neilli Iha jalakate all (1989, ka kostüümid)
  • Nashi Vihmameister (1990, ka kostüümid)
  • Tšehhovi Kajakas (1990)
  • Williamsi Kass tulisel plekk-katusel (1990)
  • Capote’i ja Raidi Rohukannel (1991)
  • Synge’i Püha läte (1992)
  • Tšehhovi Kirsiaed (1993)
  • Gurney jr Söögituba (1994)
  • Karusoo Apokriiva lugu (Juudit) (1994, festivaliprojekt)
  • Wilderi Meie linnake (1994)
  • Christie Lõpp on algus (1995)
  • Marcuse Õde George’i tapmine (1995)
  • Osborne’i Vaata raevus tagasi (1997, Viljandi Kultuurikolledži diplomilavastus Ugalas)
  • Razumovskaja Thérèse Raquin (1997)
  • Sauvajoni Ciao! (1997)
  • Kivastiku Õnne, Leena! (1999)
  • Enquisti Pildimeistrid (1999)
  • Wuolijoki Niskamäe kired (2002)

Kirjandus

  • V. Haas. Teatrikunstnike järelkasvust. – Teatrimärkmik 1962/63
  • Ü. Alo. „„Kangelaslik komöödia” haaras juba esimesel lugemisel”. – Tee Kommunismile,  21. detsember 1974
  • A. Kivistik. Oskus kaasa luua. – Tee Kommunismile, 20. jaanuar 1981
  • I. Agur, R. Malmsten. Pärast auhindamist. Intervjueerinud A. Kivistik. – Tee Kommunismile, 15. september 1984
  • A. Kivistik. Kaheksanda sajandi lävel. – Sakala ja sakalased. Tallinn, 1985
  • A. Kivistik. Tähtis on üksnes tulemus. – Nõukogude Naine 1986, 11
  • A. Kartna. Kaks kildu kahekordse laureaadi lavaloomingust. – Teater. Muusika. Kino 1987, 12
  • I. Agur jt. Armastus ja vaesus: teatrikunstnike omavaheline arupidamine 1988. aasta aprillis. Intervjueerinud A. Unt. – Teater. Muusika. Kino 1988, 11
  • I. Agur. Kunstnik, kes on kujundanud „Ugala” nägu üle 30 aasta. Intervjueerinud J. Kressa. – Sakala, 2. märts 1996
  • H. Leppik. Teatrikunstnik Ingrid Aguril on juubel. – Sakala, 17. jaanuar 2001
  • T. Sarv. Ingrid Aguri näitus meenutab Ugala tipplavastusi. – Sakala, 18. jaanuar 2001
  • J. Allik. Kirves ja saag on sinu õppimine! – Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2001
  • V. Leivak. Ingrid Agur läks Ugala teatrisse vastu tahtmist tööle. – SL Õhtuleht, 19. jaanuar 2001
  • Ingrid Agur: kui ma olen pidanud elus hirmu tundma, siis ainult inimeste, mitte kunagi looduse ees. Intervjueerinud T. Sarv. – Sakala, 27. jaanuar 2001
  • J. Kressa. Kunstnik Ingrid Aguri juubelinäitus elustas mineviku. – Sakala, 3. veebruar 2001
  • Vastab Ingrid Agur. Intervjueerinud K. Nielsen. – Teater. Muusika. Kino 2002, 3
  • Ingrid Agur. – Kunstniku raamat : juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T414

Välislinke

Kunstnik Ingrid Agur ja Ugala lavastusala juhataja Teet Ehala.

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2016 (T. Truuvert)