Püüman, Kustav-Agu

Kustav‑Agu Püüman (13. VI 1937 Tallinn), tantsija, teatrikunstnik, pedagoog. Eesti Teatriliidu (1958), Eesti Lavastuskunstnike Liidu (1993, auliige 2007) ning Eesti Kunstnike Liidu liige (1973). Isa raamatupidaja.

Lõpetas 1956 Tallinna 2. Keskkooli ja Tallinna Koreograafiakooli (Anna Ekstoni klass) ning 1969 Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendajad Eldor Renter ja Mari‑Liis Küla).

Olnud 1956–79 Estonia tantsija. Tegutsenud aastast 1972 Tallinna Ülikoolis, aastast 1990 Eesti Kunstiakadeemias ning hiljem ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias teatridekoratsiooni ja kostüümiajaloo õppejõuna. Töötanud 1994–2000 Tallinna Linnateatris peakunstnikuna ja 2000–20 kunstnikuna.

Kujundanud lavastusi teatrites ja varieteedes ning filme, olnud üldtantsupidude (1985, 1990) ja galakontsertide (1982 Almatõs, 1986 Minskis) kunstnik.

Koostanud albumi „Eesti ballett” (1984) ja raamatu „Intervjuu teatrikunstnikuga. Kustav-Agu Püüman” (2017, koos Maret Kukkuriga). Avaldanud kirjutisi teatritegelastest, lavakujundustest ja ‑kostüümidest. Esinenud oma töödega näitustel (ka välismaal).

Olnud 1993–97 ja 2001–02 Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees, 1997–2008 OISTAT‑i Eesti Keskuse president.

Tunnustusi

Osi

Lavakujundusi

  • Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk (1969)
  • Hatšaturjani Gajane (1970)
  • Tsintsadze Deemon (1972)
  • Vetemaa Õhtusöök viiele (1972 Leedu Riiklikus Noorsooteatris)
  • Loewe Minu veetlev leedi (1973 Sverdlovski muusikalise komöödia teatris)
  • Straussi Salome (1973)
  • Adami Giselle (1975)
  • Natschinski Minu sõber Bunbury (1975 Sverdlovski muusikalise komöödia teatris)
  • Verdi Othello (1976 Sverdlovski ooperi‑ ja balletiteatris)
  • Petrovi Maailma loomine (1976)
  • Higginsi ja Carrière’i Harold ja Maude (1978 Draamateatris)
  • Perrault’, Švartsi ja Luide Tuhkatriinu (1982 Noorsooteatris)
  • Kleisti Lõhutud vaas (1984 Noorsooteatris)
  • Lazarevi Meister ja Margarita (1985 Estonias)
  • Tšaikovski Pähklipureja (1987 Estonias)
  • Surma ja sünni laulud, Singi muusika (1988 Estonias)
  • Tungla Tuhkatriinu (1988 Nukuteatris)
  • Nostalgia, Tubina, Pärdi ja Bartóki muusika (1989 Estonias)
  • Witkiewiczi Väikeses häärberis (1990 Noorsooteatris)
  • Schönbergi Kuu Pierrot ja Bartóki Hertsog Sinihabeme loss (1991 Vanemuises)
  • Vinteri Kevade (1991 Estonias)
  • Tšehhovi Ivanov (1992 Draamateatris)
  • Shakespeare’i Romeo ja Julia (1992 Noorsooteatris)
  • Lehári Lõbus lesk (1992 Vanemuises)
  • Barti Oliver! (1993 Vanemuises)
  • Różewiczi Valge abielu (1993 Noorsooteatris)
  • Mozarti Figaro pulm (1994 Pärnu Ooperis)
  • Verdi Don Carlo (1994 Estonias, kostüümid)
  • Kálmáni Silva (1995 Estonias)
  • Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri (1995)
  • Tšehhovi, Adabašjani ja Mihhalkovi Pianoola ehk Mehhaaniline klaver (1995, kostüümid)
  • Fo Elizabeth – naine juhuse tahtel (1996)
  • Barani Mutanttüdruk (1996 Endlas)
  • Händeli Xerxes (1997 Vanemuises)
  • Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1997, kostüümid)
  • Verdi Rigoletto (2007 Estonias)
  • Kalinoski Koletis kuu peal (2011)

Kirjandus

  • F. Matt. Kolmest noorest teatrikunstnikust. – Noorte Hääl, 22. august 1971
  • E. Pihlak. Teatrikunstnike kaks näitust. – Sirp ja Vasar, 13. aprill 1973
  • R. Babitševa. Teatrikunstnik Agu Püüman: Akvarellinäitus RakvereTeatris. – Punane Täht, 28. aprill 1983
  • M. Levin. Kustav-Agu Püümanist „Pähklipureja” taustal. – Teater. Muusika. Kino 1988, 9
  • K.-A. Püüman jt. Armastus ja vaesus: teatrikunstnike omavaheline arupidamine 1988. aasta aprillis. Intervjueerinud A. Unt. – Teater. Muusika. Kino 1988, 11
  • K.-A. Püüman, V. Fomitšev, A. Unt. Soome lavakujunduskunstist ja meist endist. Intervjueerinud M. Peil. – Reede, 16. november 1990
  • K.-A. Püüman. Kõik algab lapsepõlvest: [intervjuu]. – Õhtuleht, 28. märts 1994
  • K.-A. Püüman, R. Gupta, E. Nüganen. Mozarti „Figaro pulm” Pärnu Ooperis – seekord juba teatrilaval. Intervjueerinud K. Pappel. – Pärnu Postimees, 30. juuli 1994
  • H. Liivrand. Kostüümidraama „Estonias”: [Don Carlo]. – Teater. Muusika. Kino 1995, 6
  • Kustav-Agu Püüman soovib fantaasiaküllaseid lavastajaid. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 10. veebruar 1995
  • K.‑A. Püüman jt. Tallinna Balletikool 50. Intervjueerinud H. Aassalu. – Õpetajate Leht, 31. mai 1996
  • Kustav-Agu Püüman. – Kunstniku raamat : juturaamat. Koostajad M.-L. Küla jt. Tallinn, 2005
  • Kustav-Agu Püüman – kogu hingega teatris. Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees, 11. juuni 2007
  • M. Mikomägi. Kahe vana targa kohtumine Linnateatri taevas. – Nädaline, 19. juuli 2008
  • T. Kaugema. Seitse vaprat. – Sirp, 20. jaanuar 2017

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T412

Välislinke

Veiderdajad: Aleksei Tšugai, Kustav-Agu Püüman, Anton Bome, Kaubitsejanaine – Teesi Mõtus-Viisimaa. Prokofjevi „Kivilill” (Estonia, 1961)

Ahvatlus – Tiiu Randviir, Kunstnik – Ago-Endrik Kerge, Ahvatluse saatjad: Peeter Roos, Kalju Saareke, Juris Žigurs, Kustav-Agu Püüman. Rahmaninovi „Sümfoonilised tantsud” (Estonia, 1963)

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2016 (T. Truuvert), 2026