Üksip, Albert

Albert Üksip (8. XII 1886 Narva – 10. VIII 1966 Tallinn), näitleja, pedagoog ja botaanik. Eesti Näitlejate Liidu liige (1937), Eesti NSV Teatriühingu ja Looduseuurijate Seltsi auliige (1945). Isa rätsep. Oli aastast 1929 abielus Albina Kausiga.

Lõpetas 1902 Narva linnakooli. Töötas 1902–23 Kreenholmi Manufaktuuris kontoriametnikuna. Teatritegevust alustas 1905 Võitleja seltsis, tegutses näitejuhina ka Narva eesti ja vene harrastustruppides, mängis ansamblites viiulit ja maalis. Oli 1923–49 (vaheajaga 1923–24) Estonia ja 1949 Draamateatri näitleja ning 1945–51 ühtlasi Eesti Riikliku Teatriinstituudi ja Estonia õppestuudio teatriajaloo õppejõud. Esines Riigi Ringhäälingus selle asutamisest alates teatri-, muusika- ja loodushoiualaste loengutega, tegi näidendeist kuuldemängutöötlusi.

Korrastas 1927–31 Eestimaa Provintsiaalmuuseumis (hilisem Loodusmuuseum) 14 500-liigilise herbaariumi ja kinkis Tartu Ülikoolile 5000-liigilise taimekogu. Olnud kolme taimemääraja autoreid, teinud originaaljooniseid ja uurinud hunditubakaid, kirjeldanud rohkeid pisiliike („Флора СССР”, 30. kd, 1960; „Eesti NSV floora”, 7. kd, 1961). Rajas 1931–32 Estonia arhiivmuuseumi, avaldanud artikleid teatri ja näitlejate kohta, tõlkinud vene klassikalist näitekirjandust (Gogoli „Revident”, Gorki „Vaenlased”, Ostrovski „Mets”). Temast on film „Albert Üksip” (1963, Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1945). Albert Üksipi mälestustaskukell on eesti näitlejate rändauhind.

Osi

Sander – Albert Üksip, Mathilde – Marje Parikas. Vilde „Pisuhänd“. (Estonia, 1927)

  • doktor Stockmann ja Peeter Stockmann (Ibseni Rahvavaenlane, 1907 Võitlejas ja 1939)
  • Osric (Shakespeare’i Hamlet, 1923)
  • Linnapealik (Gogoli Revident, 1923, ka lavastaja)
  • La Fleche (Molière’i Ihnus, 1923)
  • Paater (Schilleri Röövlid, 1924)
  • Prokurör (Rittneri Hundid ööl, 1924)
  • lord Loam (Barrie’ Imetlusvääriline Crichton, 1925)
  • advokaat Kurg (Vilde Tabamata ime, 1925)
  • Fabry (Čapeki R.U.R., 1925)
  • Antonio (Shakespeare’i Veneetsia kaupmees, 1926 ja 1937)
  • Villem Tammist (Raudsepa Ameerika Kristus, 1926 ja 1939)
  • Simeon (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1926)
  • Öökoll ja President (Raudsepa Sinimandria, 1927)
  • Sander (Vilde Pisuhänd, 1927, 1931 ja 1938)
  • Sepeteus (Kivi Nõmmekingsepad, 1927 ja 1942)
  • Abrezkov (Tolstoi Elav laip, 1928)
  • Asarel (Raudsepa Siinai tähistel, 1928)
  • Gal (Molnári Mäng lossis, 1928)
  • Ajakirjanik (Pagnoli Eluaabits, 1929 ja 1944)
  • Doktor Teodor Jivar (Metsanurga Talupoja poeg, 1929)
  • Osborne (Sheriffi Teekonna lõpp, 1930)
  • Tanel (Raudsepa Vedelvorst, 1932)
  • Brown (Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1930)
  • Piiskop Albert (Karma Lembitu, 1933)
  • Panisse (Pagnoli Kauged rannad, 1933, Fanny, 1934, ja Tseesar, 1937)
  • Natan Miller (O’Neilli Oi, noorus!, 1935)
  • Fabian (Shakespeare’i Mida soovite, 1935 ja 1943)
  • Ljapkin-Tjapkin ja Zemljanika (Gogoli Revident, 1936 ja 1949)
  • Jaak (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1937)
  • Hundipalu Tiit (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
  • don Basilio (Beaumarchais’ Figaro pulm, 1938)
  • Gremio (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1940)
  • Tammaru peremees (Kitzbergi Libahunt, 1941)
  • organist Heinmann (Vilde Tabamata ime, 1942)
  • doktor Steynitz (Hauptmanni Enne päikese loojakut, 1943)
  • Krutitski (Ostrovski Pärast tarku palju (1945)
  • Härra Metsõunapuu (Sheridani Keelepeksu kool, 1945)
  • professor Miilas (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Ferapont (Tšehhovi Kolm õde, 1947)
  • Tšugunov (Ostrovski Hundid ja lambad, 1948)
  • Teearu (Semperi Murrang, 1949 Draamateatris)

Raamatuid

  • Teatrikunsti alused. Tallinn, 1931
  • Lavakunsti õpiring. Tallinn, 1932
  • Mälestused. Tallinn, 1975

Kirjandus

Albert Üksip oma herbaariumi fotografeerimas, 1960.

  • ArA. [A. Adson].  Albert Üksipi tuluõhtuks. – Päevaleht, 8. märts 1934
  • Albert Üksip 50-aastane. – Waba Maa, 12. detsember 1936
  • A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu; Tallinn, 1938
  • H. Laur. Albert Üksip 70-aastane. – Sirp ja Vasar, 7. detsember 1956
  • M. Möldre. Eesriie avaneb. Tallinn, 1963
  • J. Eilart. Albert Üksip. In memoriam. – Eesti Loodus 1966, 6
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 12. august 1966
  • J. Eilart. Meenutusi Albert Üksipist tema enda ütlemistega. – Sirp ja Vasar, 2. september 1966
  • Meie sõbrad, meie tuttavad II. Koostaja M. Kits. Tallinn, 1970
  • S. Levin. Valik teatriartikleid. Tallinn, 1978
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Koostaja H. Einas. Tallinn, 1982
  • L. Kirepe. Albert Üksip – 100. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • E. Parmasto. Esimene õpetaja. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • H. Trass. Albert Üksipi fenomenist. – Teater. Muusika. Kino 1986, 12
  • P. Kruuspere. Estonia sõnateater. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • Vaim ja aeg. Koostajad I. Rohtmets, T. Kukk. Tallinn, 2009

Välislinke

La Fleche – Albert Üksip, Harpagon – Toomas Tondu. Molière’i „Ihnus“. (Estonia, 1923)

Gal – Albert Üksip, Adam – Karl Merits, Turay – Hugo Laur. Molnári „Mäng lossis“. (Estonia, 1928)

Tütar – Ellen Liiger, Doktor Teodor Jivar – Albert Üksip. Metsanurga „Talupoja poeg“. (Estonia, 1929)

Tanel – Albert Üksip, Mari – Albina Kausi. Raudsepa „Vedelvorst“. (Estonia, 1932)

Salarino – Hugo Laur, Antonio – Albert Üksip, Solanio – Theodor Krull. Shakespeare’i „Veneetsia kaupmees“. (Estonia, 1937)

Härra Metsõunapuu – Albert Üksip, Leedi Lõksutaja – Maimu Kents, Proua Puhtsüdamlik – Mari Möldre. Sheridani „Keelepeksu kool“. (Estonia, 1945)

ETBL, 2000 (K. Soosalu); täiendatud 2017