Tagasi ETBL-i avalehele

viud

Viu perekonna tuntuim liik on hiireviu

viud, mitu perekonda enamasti keskmise suurusega pistrikulisi haugaslaste sugukonnast. Emaslinnud on isaslindudest suuremad; mass 0,4–1,2 kg. Tiivad on suured ja paljudel ümarjad. Söövad peamiselt pisiloomi. Toiduotsinguil, rändel ja pulmalennul tavatsevad õhus tiirelda. Enamik viusid on ränd- või hulgulinnud. Kasutavad sobivas kohas üht pesa aastaid, sageli põimivad pesaokste vahele lehtedega oksi; kurnas 2–4 muna, haudevältus 30–40 päeva, poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Toiduvaesel aastal esineb pesapoegadel kannibalismi, täiskasvanuks areneb siis tavaliselt üks poeg. 

Viudest maailmas ja meil

Karvasjalg-viu

Kõige kaugemale põhja – Kaug-Idani – ulatub hallpea-haugasviu (Butastur indicus) levila, ta toitub peamiselt kahepaikseist, ülejäänud 3 haugasviu perekonda kuuluvat liiki on levinud Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Kõrgel mägedes (Andide eelmäestikes) ja pampas elutseb kotkasviu (Geranoaetus melanoleucos), kes toitub peamiselt närilistest.

Herilaseviu (Pernis) perekond oma kolme liigiga on levinud Euraasias, tuntuim on herilasviu (Pernis apivorus), kel on jalad ja silmad kollased. Mõnel isendil on kuklasulgedest väheldane tutt. Herilaseviud pesitsevad lehtpuu- või segametsas. Pesitsusajal söövad ise ja toovad poegadele suurel hulgal ühiseluliste putukate (peamiselt herilaste ja kimalaste) vastseid, keda kraabivad pinnasest; muul ajal toituvad ka suurtest putukatest, sisalikest, konnadest ja väikestest lindudest.

Keskne perekond on viu (Buteo), siia kuulub 26 liiki ja rohkesti alamliike. Viusid elab kogu maailmas, eriti läänepoolkeral, nii avamaastikus, mägedes kui ka metsades. Saba ja tiivad on laiad. Söövad peamiselt väikeimetajaid ja -linde, talvel ka raipeid; täiskasvanud viude päevane toiduvajadus on 100–150 g. Euroopas on levinud kolm selle perekonna liiki – karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus), kes elab arktilistel aladel ja sööb peamiselt lemminguid, stepiviu (Buteo rufinus), kes elutseb Kagu-Euroopas, ja kõikjal tavaline hiireviu. Maailma punases raamatus on galápagose viu (Buteo galapagoensis) ohualdiste kategoorias ja hawaii viu (Buteo solitarius) ohulähedaste kategoorias.

  • Eestis kohatakse kolme liiki viusid. Herilaseviu on paigutine haudelind, viibib Eestis аргillist oktoobrini. Karvasjalg-viu on Eestis harilik läbirändaja septembrist maini. Kõige tavalisem on hiireviu, kes on Eesti arvukaim röövlind.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • T. Randla. Eesti röövlinnud. Kullilised ja kakulised. Tallinn, 1976
  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2011