Tepandi, Tõnu

Tõnu Tepandi lauluõhtul.

Tõnu Tepandi (4. VII 1948 Tallinn), näitleja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1971) ja Näitlejate Liidu liige (1994–2007). Isa majandusteadlane, ema õpetaja. Olnud abielus Tiiu Tepandiga, aastast 2004 Katri Aaslav-Tepandiga.

Lõpetas 1966 Tallinna 2. Keskkooli ja 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1970–83 Vanemuises ja 1983–87 Noorsooteatris, aastast 1985 ühtlasi kõnetehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja 1994–2005 Viljandi Kultuuriakadeemias (aastast 2006 professor), õpetanud ka Eesti Humanitaarinstituudis ja Kunstiakadeemias. Olnud 1992–95 ja 1995–99 Riigikogu liige, 1994–97 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali ja 1994–2000 Eesti Teatriliidu esimees. Mänginud filmis („Valge laev”, 1971; „See kadunud tee”, 1991, mõlemad Tallinnfilm; „Sigade revolutsioon”, 2004, Rudolf Konimois Film). Teinud lavastustele muusikalisi kujundusi, esinenud folklauljana, kirjutanud laule ja filmimuusikat („Lõppematu päev”, 1971, Eesti Telefilm). Avaldanud kõne- ja näitlejatehnika õpiku „Alguses on hääl” (2012).

Valgetähe V klassi teenetemärk (2002). Priit Põldroosi nimeline auhind 2014.

Muusikalisi kujundusi

  • Vahingu Mees, kes ei mahu kivile (1975)

Osi

  • osaline (Suitsu-õhtu Ühte laulu tahaks laulda, 1969 Kirjanike Majas)
  • Romulus Augustus (Dürrenmatti Romulus Suur, 1970, diplomilavastus Noorsooteatris)
  • Ilmar (Kuusbergi, Undi ja Hermaküla Südasuvi 1941, 1970, ka muusikajuht koos Kulno Süvalepaga)
  • Avdonin (Salõnski Maria, 1971)
  • Kloun (Andrejevi Sina, kes sa saad kõrvakiile, 1971, ka muusikaline kujundus)
  • Imants (Gulbise Äiu, äiu, poiss kui karu, 1972)
  • Ullike (Üks ullike läks rändama (Igal tsirgul oma laul), Hermaküla kompositsioon eesti muinasjuttudest, 1973)
  • Váša (Tyli Strakonice torupillimängija ehk Nõidade pidu, 1973)
  • Švejk (Hašeki ja Hermaküla Švejk läheb sõtta, 1974, ka muusikajuht)
  • Schweizerkas (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1975)
  • Bobin (Labiche’i Itaalia õlgkübar, 1975)
  • Jakob (Holbergi ja Hermaküla Mäeotsa Jeppe, 1977, ka muusikaline kujundus)
  • Miška Zemtsov (Arbuzovi Julmad mängud, 1978, ka muusikaline kujundus koos Kaarin Raidiga)
  • Maksim Glebov (Kazantsevi Vana maja, 1983 Noorsooteatris)
  • Andrei Buslai (Dudaravi Üle läve, 1984 Ugalas)
  • pealik Bromden (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Jutulesoovija (Dozortsevi Viimane jutulesoovija, 1986)
  • Õiglane kingsepp ja Kuninga narr (Bulgakovi Molière, 1987)
  • George (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1993 Ugalas)
  • George (Goweri Issid, 1994 Ugalas)
  • krahv Duval (Dumas’ ja Noormetsa „La Traviata” öö, 1995 Ugalas)
  • Horace Vandergelder (Hermani Hallo, Dolly!, 1996 Estonias)
  • Henry Higgins (Shaw’ Pygmalion, 2000 Ugalas)
  • Domenico Soriano (De Filippo Abielu itaalia moodi, 2001 Ugalas)
  • Pähni Jaak Jassik (Kitzbergi Neetud talu, 2003 Ugalas)
  • Isa (Vahingu Suvekool, 2004 Rakvere Teatris)
  • Juhan Luiga (Aaslav-Tepandi ja Vahingu Teatriromanss, 2004 Estonias)
  • Olovernes (Tammsaare Juudit, 2006 Estonias, ka näitejuht)
  • Konstantin Päts (Aaslav-Tepandi ja Tepandi President 1939, 2008 Estonias, koostöös Riigiarhiivi ja Eesti Filmiarhiiviga)

Tõnu Tepandi lauluõhtud

  • Mu kodu on punaste pihlade all (1977)
  • Süda on mul vaevas (1980)
  • Läbilõige (1983 Noorsooteatris)
  • Tepandi ja Vanapagana lood (1985)

Helikandjaid

  • Tõnu Tepandi laulud (LP, 1982)
  • Kõlakoda (2 CD-d, 2003)

Kirjandus

  • R. Mirov. „Otsinud olen inimese häält”. – Teatrimärkmik 1976/77; Sõnast sõnasse / R. Mirov. Tallinn, Tartu, 2002
  • Jutukatkeid Tõnu Tepandiga. Intervjueerinud J. Allik. – Sirp ja Vasar, 4. märts 1977
  • J. Sang. Tõnu Tepandi – läbi valu ja vaeva. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • M. Karusoo.  Peegeldusi ja probleeme. – Teater. Muusika. Kino 1984, 4
  • K. Hellerma. Ärkvelolek. – Noorte Hääl, 6. mai 1984
  • T. Ritson. Kuidas mõista kangelast. – Teatrielu 1985
  • M. Brauer. Tõnu Tepandi kaksikelu. – Sirp ja Vasar, 3. jaanuar 1986
  • P. Tooma. Tõnniga reisimas… . [Vanapagana ja Tepandi lood]. – Teater. Muusika. Kino 1986, 5
  • T. Karro. Muustki kui Vanapagana vallatustest. – Noorte Hääl, 19. juuni 1986
  • T. Ritson. Teatrid aega kajastamas. – Teater. Muusika. Kino 1987, 8
  • Vastab Tõnu Tepandi. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1989, 4
  • T. Tepandi. Vanapaganast Kaval-Antsuks? Intervjueerinud M. Visnap. – Eesti Ekspress, 24. jaanuar 1992
  • Tõnu Tepandi. Intervjueerinud O. Remsu. – Rahva Hääl, 9. veebruar 1992
  • T. Tepandi. Aeg nagu õpik lahti su ees. Intervjueerinud J. Leesment. – Kultuur ja Elu 1992, 4
  • L. Vellerand. Kas hiirtest või inimestest? – Teater. Muusika. Kino 1993, 12
  • T. Tepandi jt. Vastab kuus meest. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 1
  • Tõnu Tepandi: looja inimese asi ongi sealpoolse ilma mõjud kätte saada ja siis tõlkida. Intervjueerinud A. Laansalu. – Postimees, 25. jaanuar 1995
  • Tõnu Tepandi: Teatrirollid on sama tõsised kui elu rollid. Intervjueerinud M. Balbat. – Kultuurileht, 27. jaanuar 1995
  • Tõnu Tepandi: Viljandis käimine annab mulle energiat juurde. Intervjueerinud G. Kiiler. – Sakala, 4. veebruar 1995
  • Tepandi – ainus piibumees. Intervjueerinud U. Lauri. – Lääne Elu, 7. veebruar 1998
  • Tõnu Tepandi – väge täis laulja ja näitleja. Intervjueerinud A. Mäe. – Virumaa Teataja, 9. juuni 2004
  • Lavakooliraamat 1. Koostaja K. Orro. Tallinn, 2007
  • T. Laks. Tõnu Tepandi – punkari hingega folgimees. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 28. juuni 2008
  • Tõnu Tepandi 60. Andekus on ränk värk. Intervjueerinud E. Kübar. – Postimees, 4. juuli 2008
  • T. Tepandi, K. Aaslav-Tepandi. Omavahel sobivad maailmad viisid ühise eluni. Intervjueerinud M. Balbat. – Elukiri 2011, 3
  • Tõnu Tepandi: „Kui on veendumust, siis õnnestub!”. Intervjueerinud A. Prommik. – Mari 2012, 1

Välislinke

Konstantin Päts – Tõnu Tepandi. Aaslav-Tepandi ja Tepandi „President 1939” (Estonia, 2008).

Ullike – Tõnu Tepandi. Hermaküla „Üks ullike läks rändama” (Vanemuine, 1973).

Aino Kallas – Katrin Saukas, Juhan Luiga – Tõnu Tepandi. Aaslav-Tepandi ja Vahingu „Teatriromanss” (Estonia, 2004).

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2017