Harilik sorgo

sorgo (Sorghum), rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 30 liiki troopilise Aafrika ja Ameerika rohtla­tes. Sorgo kultuurliike on toiduteraviljana ja söödataimena kasvatatud ligi 4000 aastat; suhkrusorgost saadakse siirupit, luuasorgost valmistatakse harju, käsiluudi ja jalamatte. Põllukultuurina on Kesk-Ameerikas, Lõuna-Aasias ja Aafrikas levinud peamiselt harilik sorgo (S. bicolor). Kasvatatakse ka džugaraad ehk longus sorgot (S. cernuum), gaoljani ehk hiina sorgot (S. nervosum) ja durrat ehk aafrika sorgot (S. durra).

Kasutusotstarbe järgi võib sorgot jaotada kolmeks: tera-, suhkru- ja luuasorgo. Eestis kasvatatakse haljastamiseks kõrgekasvulist dekoratiivkõrrelist mustjat sorgot (S. nigricans), keda hinna­takse kiire kasvu tõttu. Põllumajanduskultuurina on Eestis püütud kasvatada sudaani sorgot ehk sudaanirohtu (S. udanense). Söödaomadused on harilikul sorgol kesk­pärased. Et tema seemned (terad) on kaera- või odrateradest pisemad ja väga kõvad, söödetakse teda loomadele jahvatatult, ainult lindudele antakse ka terveid seemneid. Keemiliselt koostiselt ja toite­väärtuselt sarnaneb sorgo teramaisiga, kuid sisaldab veidi rohkem proteiini (11%), lämmastikuvabadest ekstraktiivainetest on temas üle 70% tärklist. Veised saavad sorgost 12,6 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Eestis on sorgot kasutatud vähesel määral segajõusöötade koostises. Maailma suurimad sorgotootjad olid 2009. aastal USA, India, Mehhiko, Nigeeria, Sudaan, Etioopia ja Austraalia.

Välislink

• Sorgo geenid teada

VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel, V. Sikk); muudetud 2011