Säälik, Leila

Leila Säälik (1965–69 Säälik-Kalmet; 4. XII 1941 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige (1993, aastast 2011 auliige). Isa treial, ema rätsep. Olnud abielus Toomas Kalmetiga.

Lõpetas 1960 Tallinna 7. Keskkooli ja 1963 näitejuhi erialal Viljandi Kultuurikooli. Töötanud 1962–2008 Ugalas, teinud ka lavastusi, olnud 1966–67 ühtlasi Viljandi Kultuurikooli õppejõud ja 1987–91 taidlusnäitejuht. Mänginud filmis („Tuuline rand”, 1972; „Maaletulek”, 1973; „Teenijanna”, 1990, kõik Tallinnfilm; „Klass”, 2007; „Kertu”, 2013, mõlemad Amrion) ja teleseriaalides („Klass: elu pärast”, 2010; „Pilvede all”, aastast 2011).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1974), Eesti NSV rahvakunstnik (1986). Naisnäitleja auhind 2003. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2011).

Lavastusi

  • Mamlini Antonina (1975)
  • Normeti Pahupidipolka (1977)
  • Liivese Uusaastaöö (1979)
  • Vetemaa Püha Susanna ehk Meistrite kool (2005)

Osi

  • Liisi ja Kutsiku kõrtsinaine (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1962 ja 1997)
  • Moonika (Vaheri Katrina, 1963)
  • Katharina (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1964)
  • Molly (Steinbecki ja Satsi Kuu on loojunud, 1965)
  • Anna Christopherson (O’Neilli Anna Christie, 1965)
  • Anna (Liivese Mürgi perenaine, 1967)
  • Beatrice (Grušase Armastus, džäss ja kurat, 1969)
  • Juudit (Tammsaare Juudit, 1969 ja 1983)
  • N. K. Krupskaja (Luige Homsed tähed, 1970)
  • Helen Gobb (Gilroy Kes päästab külapoisi?, 1972)
  • Mirandolina (Goldoni Võõrastemaja perenaine, 1973)
  • Germaine de Staël (Bruckneri Kangelaslik komöödia, 1974)
  • Heta Niskamäe (Wuolijoki Niskamäe noorperenaine, 1975, ja Niskamäe Heta, 1978)
  • Zelma (Gulbise Lõokese talu, 1976)
  • Aglaja (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
  • Karin (Tammsaare ja Satsi Lunastus, 1977)
  • Nora Burke (Synge’i Mäekuru varjus, 1980)
  • Mathilde (Smuuli Kihnu Jõnn, 1980)
  • Marie (Büchneri Woyzeck, 1980)
  • Jenny (Albee Kõik aias, 1982)
  • lesknaine Quin (Synge’i Üle Lääne Kangemees, 1983)
  • Vassilissa Karpovna (Gorki Põhjas, 1983)
  • Mary Tyrone (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 1984)
  • Gertrud (Shakespeare’i Hamlet, 1984)
  • Ilse Kadereit (Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid, 1985)
  • Nora (Ibseni Nora, 1985)
  • missis Hushabye (Shaw’ Südamete murdumise maja, 1990)
  • Gloria (Garpe Juliale, 1991)
  • Marta (Saluri Meie kallis osmik, 1992)
  • Abtiss (Rodgersi Helisev muusika, 1993)
  • Diia (Rintala Pikk tee Veronasse, 1993)
  • õde Sally, Ellie, teenija Aggie, Vana daam, tütar Meg jt (Gurney jr Söögituba, 1994)
  • Olga Knipper (Driveri ja Haddow’ Tšehhov Jaltas, 1995)
  • proua Alving (Ibseni Kummitused, 1997 Rakvere Teatris)
  • proua Raquin (Razumovskaja Thérèse Raquin, 1997)
  • Elsa (Kivastiku Õnne, Leena!, 1999)
  • Susanna (Tammsaare Juudit, 1999, koostöös Eesti Teatri Kompaniiga)
  • Selma Lagerlöf (Enquisti Pildimeister, 1999)
  • Mathilda Chardin ehk Maude (Higginsi ja Carrière’i Harold ja Maude, 2000)
  • Rosalia Solimene (De Filippo Abielu itaalia moodi, 2001)
  • Ema (Lennuki Rongid siin enam ei…, 2002)
  • Maria Vassiljevna Voinitskaja (Tšehhovi Onu Vanja, 2002)
  • Justiine ja Loviisa (Wuolijoki ja Tammearu Niskamäe kired, 2002)
  • Prola (Shaw’ Ullike Ootamatuste saarelt, 2003)
  • Soetkin (Ehala, Costeri ja Gorini Thijl Ulenspiegel, 2003)
  • proua Hohlakova (Rozovi Vend Aljoša, 2004)
  • Mamma Kiir (Lutsu ja Tammearu Suvi, 2005)
  • Maria Fjodorovna (Krossi Keisri hull, 2006)
  • Mari Komonen (Kylätasku Runar & Kyllikki, 2007)
  • Iivan (Reza Kunst, 2008)
  • Vana-Kai (Kallase ja Pylkkäneni Patseba Saaremaal, 2008 Kuressaare Linnateatris, koostöös Eesti Kontserdiga)
  • Grace Stiles (Ziegleri Grace ja Glorie, 2010 Ugalas)
  • Janne (Hargla Testamenditäitjad, 2014 Kuressaare Linnateatris)

Kirjandus

  • S. Levin. „Tõrksa taltsutus” Ugala laval. – Teatrimärkmik 1963/64
  • A. Sats. „Ugala” ja noored. Intervjueerinud K. Uibo. – Teatrimärkmik 1965–67
  • J. Sarapuu. Leila Säälik-Kalmet. – Tee Kommunismile, 5. märts 1968
  • E. Brand. Viljandi Draamateatris „Ugala”. – Edasi, 18. jaanuar 1970
  • A. Nagelmaa. Hetki Leila Sääliku teatriteest ja -tööst. – Teatrimärkmik 1972/73
  • Ü. Alo. Inimene otsib inimest. – Tee Kommunismile, 19. jaanuar 1974
  • E. Siimer. Leila Sääliku Ema. – Teatrimärkmik 1975/76
  • O. Kruus. Mõtteid Niskamäe ümber: [Niskamäe noorperenaine]. – Sirp ja Vasar, 12. detsember 1975
  • R. Heinsalu. Leila Sääliku Jenny „Kõik aias”. – Teatrielu 1982
  • K. Kask. Tänane „Juudit”. – Rahva Hääl, 20. mai 1984
  • L. Säälik jt. „Punalipp” kutsuti külla „Ugala” teatrisse. [Intervjuu]. – Punalipp, 23. märts 1985
  • A. Salum. „Vennad Lautensackid”  teatrilaval. – Tee Kommunismile, 25. mai 1985
  • L. Vellerand. Tund Leila Säälikuga. – Nõukogude Naine 1985, 10
  • J. Allik. Iseloomustus Leila Arturi t. Säilikule. – Sirp, 29. november 1991
  • A. Kivistik. Portreed. – Sakala, 5. detsember 1991
  • L. Vellerand. Põrgupõhja uued vanapaganad ehk külalised II. – Teater. Muusika. Kino 1992, 8
  • E. Siimer. Maailm on külm, aga armsama süda on soe: [Pikk tee Veronasse]. – Postimees, 8. oktoober 1993
  • L. Säälik jt. „Ugala” teatrist läbi nelja vaatevinkli. Intervjueerinud A. Kivistik. – Rahva Hääl, 10. jaanuar 1995
  • J. Kressa. Kaarin Raid ja Leila Säälik Rakveres. – Kultuurimaa, 16. aprill 1997
  • Leila Säälik – kaunis ja kummaline. – Lava 2001, 8
  • M. Visnap. Näitleja saladus. – Sirp, 7. detsember 2001
  • L. Säälik. Ikka enam ja enam mõeldes näitlejale. Intervjueerinud K. Kaasik-Aaslav. – Teatrielu 2002
  • T. Anger. Laasu Leila on 40 aastat mänginud Ugala teatris. – Meie Maa : Oma Saar, 19. september 2003
  • Vastab Leila Säälik. Intervjueerinud S. Karja. – Teater. Muusika. Kino 2004, 3
  • Leila Säälik : „Kõik ilus on seljataga ja kõik huvitav on ees”. Intervjueerinud H. Leppik. – Postimees, 25. jaanuar 2006
  • H. Piip. Mängu saladus. – Eesti Naine 2013, 10

Välislinke

ETBL, 2000 (M. Urbsoo); täiendatud 2015 (T. Truuvert)