Punase sõstra põõsas, õitsev võrse ja marjad

punane sõstar (Ribes rubrum), punaseviljaline sõstraliik, kes kasvab looduslikult Põhja- ja Kesk-Euroopas, Siberis, Mongoolias ning Kirde-Hiinas. Lisaks temale on kultuursortidel veel neli lähteliiki. Looduslikult kasvab Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Hispaanias, Portugalis ja Põhja-Itaalias hari­lik sõstar (R. vulgare), Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja-Aafrikas kivisõstar (R. petraeum), kes pärandab järglastele tugeva kasvu, hea külmakindluse ja antraknoosile vastupidavuse, ning paljuõieline sõs­tar (R.multiflorum). Marjakultuurina kasvatatakse ka punase sõstra valgeviljalist teisendit – valget sõstart. Punase sõstra areta­misega alustati Hollandis ja Baltimaades, häid sorte on saadud Hollandis ja Saksamaal. Eestis on punase sõstra sorte aretanud Johannes Parksepp, Otto Kramer ja Aleksander Kurvits. Marjad valmivad harilikult juulis,nad sisaldavad umbes 85% vett, 0,85% valke, 2,6% happeid, 6,9% suhkruid ja 1,2% pektiini ning annavad 45 kcal energiat, mineraalainetest on neis 100 g kohta 2,6 mg kaaliumi, 2,8–4,6 mg kaltsiumi, kuni 3,4 mg rauda ja kuni 0,47 mg mangaani, vitamii­nidest 0,04 g C-, vähemal määral A-, B1-, B2-, B9- ja PP-vitamiini. Punase sõstra kasvatamiseks sobivad viljakad saviliiv- ja liivsavimullad, ebasobivad on kuivad toiteainevaesed liivmullad ja halva õhurežiimiga külmad liigniisked savimullad. Punast sõstart paljundatakse nagu musta sõstart, kuid puitunud pistikud juur­duvad mustast sõstrast aeglasemalt ja halvemini. Punase sõstra põhioksad on pikemaealised kui mustal sõst­ral, vananevad 12–14 aastaga, seetõttu lõigatakse välja ainult vigastatud ja haiged oksad. Hooldamine, väetamine, saagi koristamine ja tarbimine sama­sugune nagu mustal sõstral. Ohtlikud kahjurid on kollane karusmarja-lehevaablane (Pteronidea ribesii) ja sõstra-klaastiib (Synanthedon tipuliformis), oht­lik haigus sõstraantraknoos (tekitaja Gloesporium ribis). 2007. aastal saadi Eestis punast ja valget sõstart kokku 325 t, 2010. aastal 134 t.

Loe täiendavalt artiklit sõstar.

Eestis kasvatamiseks soovitatavad punase ja valge sõstra sordid (2003)

Välislink

• H. Sõrm. Punane sõstar parandab ainevahetust Elukirja kodulehel

EME 2, 2009 (A. Libek); muudetud 2011