Orav, Aksel

Aksel Orav (19. II 1929 Alasoo küla, Alatskivi vald – 28. X 2003 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1954) ja Näitlejate Liidu liige (1994, aastast 1999 auliige). Vanemad talunikud. Oli 1955–79 abielus Õie Oravaga ja aastast 1984 Inga Oravaga.

Lõpetas 1947 Tartu 1. Keskkooli, õppis 1947–50 Tartu Riiklikus Ülikoolis agronoomiat, lõpetas 1953 GITIS-e eesti stuudio. Töötas aastast 1953 Draamateatris, ka lavastas. Mänginud kuuldemängudes („Libahunt”, 1954), telelavastustes ja filmis („Jahid merel”, 1955; „Veealused karid”, 1959; „Õhtust hommikuni”, 1962, kõik Tallinnfilm; „Tädi Rose”, 1969, Eesti Telefilm; „Mina, uurija”, 1971, Qartuli Pilmi), teinud telelavastusi („Inimene ja robot”, 1967; „Kapsapea”, 1969). Tõlkinud raamatuid.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1968). 1966–98 Albert Üksipi ja Rudolf Nuude mälestustaskukella hoidja.

Lavastusi

  • Rasputini Viimne tärmin (1979)
  • Sokolova Pooleldi minu maja (1982, ka tõlge)
  • Normani Head ööd, ema (1990)
  • Walseri Toalahing (1992)

Osi

  • Sergei Lukonin (Simonovi Noormees meie linnast, 1953)
  • Margus (Kitzbergi Libahunt, 1954)
  • Võllamäe Päärn (Vilde ja Ruusi Mahtra sõda, 1954)
  • Tuomas (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)
  • Michele (De Filippo Filumena Marturano, 1957)
  • Tõnisson (Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
  • Klaus Pedak (Pandi Avarii, 1963)
  • Joonas Martin (Ranneti Karikas ja madu, 1965)
  • Lennie (Steinbecki Hiirtest ja inimestest, 1966)
  • doktor Fromm (Manneri Põletatud oranž, 1969)
  • Vanemuurija (Karvaši Seitse tunnistajat, 1969)
  • Balis Butrimas (Saja Pühajärv, 1971)
  • Sirgaste Martinson (Traadi ja Panso Tants aurukatla ümber, 1973)
  • Viktor Csermlényi (Örkény Kassimäng, 1973)
  • lord Stanley (Shakespeare’i Richard III, 1975)
  • Hall (Vetemaa Roosiaed, 1976)
  • Pavel Protassov (Gorki Päikese lapsed, 1976)
  • Väinämöinen (Lönnroti, Kazimiri ja Ortutay Kalevala, 1980)
  • Ülepalu (Vetemaa Tuul Olümposelt tuhka tõi, 1986)
  • Alonso (Shakespeare’i Torm, 1986)
  • Henri (Sagani Klaver murul, 1990)
  • Kindralmajor (Kallase Bernhard Riives, 1992)
  • söör Ector Marisest (Dorsti Merlin ehk Tühi maa, 1994)
  • Snout (Shakespeare’i Pööriöö unenägu, 1995)
  • härra Lipari (Milleri Vaade sillalt, 1996)
  • Asunik ja monsieur Ballon (Ibseni Peer Gynt, 1997)
  • kohtunik Heath (Randi 16. jaanuari õhtu, 1999)
  • härra Witherspoon (Kesserlingi Pihlakavein, 2000)
  • Elmar Krabbi (Ulmani Teekond kappi, 2000)
  • Thomas Beckett, Preester, Külaline ja Wigmore (Webbi Neli rüütlit, 2002)

Helikandjaid

  • G. SuitsValik luulet II (2 LP-d, 1971)
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I (LP, 1974)

Kirjandus

  • L. Krigul. Eesti NSV teeneline kunstnik Aksel Orav. Tallinn, 1970
  • R. Reiljan. Aksel Orav naeratab... . – Õhtuleht, 3. detsember 1963
  • K. Haan. Aksel Orav 50. – Sirp ja Vasar, 16. veebruar 1979
  • A. Orav, K. Kiisk, J. Orgulas. Juttu 100-aastasest Hugo Laurist kunagiste noorte näitlejatega. Intervjueerinud K. Orro. –  Teater. Muusika. Kino 1993, 3
  • [Nekroloog]. – Sirp, 31. oktoober 2003
  • GITIS : Eesti stuudio Moskvas 1948-1953. Koostajad I. Lepik, A.Tuuling. Tallinn, 2011
  • X. Мурре. На сцену пришел наш современник. Интервюировал П. Луговской. – Молодёжь Эстонии, 11 сентября 1963

Välislink

ETBL, 2000 (P.‑R. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert)