Õie Orav (aastani 1955 Kaasik; 16. VII 1934 Jõelähtme vald), filmiloolane, stsenarist ja filmilavastaja. Eesti Kinoliidu liige (1978). Isa ehitusmeister, ema kodune. Olnud 1955–79 abielus  Aksel Oravaga.

Õppis aastatel 1950–51 Tallinna Kinotehnika koolis ja töötas 1951–56 kinomehaanikuna kinos Oktoober. Lõpetas 1954 eksternina Tallinna 2. keskkooli, 1956 Draamateatri õppestuudio. Oli 1955–57 V. Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Draamateatris näitleja, mängis ka filmides („Andruse õnn” ja „Jahid merel”, 1955; „Juhuslik kohtumine”, 1961) ja telelavastustes. 1964 lõpetas filmidramaturgina Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi. Oli 1961–63 stuudios Tallinnfilm mängufilmide toimetaja, 1965–67 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Kinematograafia Komitees vanemtoimetaja filmireklaami alal, 1967–70 Eesti Televisioonis filmisaadete toimetaja, 1970–73 Üleliidulise Filmikunsti Propaganda Büroo Eesti osakonnas režissöör-organisaator, 1973–81 Eesti Televisioonis mittekoosseisuline autor, 1981–85 Eesti Kinoliidus filmiajaloo konsultant. Hiljem vabakutseline. Kirjutanud portree- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. 1992 asutas filmi- ja videostuudio Väike Orav, kus on teinud ise näitlejatest portreefilme.  Avaldanud filmiraamatuid: „Innokenti Smoktunovski” (1973), „Huvitavate kohtumiste aasta” (nõukogude filminäitlejatest teleintervjuude põhjal, 1984) „Kaljo Kiisk” (1984, vene keeles Moskvas, NSV Liidu Kinoliidu I preemia), filmiajaloo raamatud „Tallinnfilm. I .Mängufilmid  1947–1976” (2003) ja „Tallinnfilm. II. Mängufilmid 1977–1991” (2004). Eesti Televisioonis kommenteerinud vene, nõukogude ja sotsialismimaade väärtfilme, teinud üle 200 autorisaate, nii lääne populaarsetest näitlejatest (Simone Signoret, Vivien Leigh, Gérard Philipe, Jean Marais jt) kui ka intervjuusid nõukogude filmi suurkujudega (Kirill Lavrov, Margarita Terehhova,  Vjatšeslav Tihhonov, Oleg Tabakov, Sergei Jurski, Rolan Bõkov, Vija Artmane, Marina Nejolova, Ljudmila Tšursina, Anatoli Solonitsõn, Irina Skobtseva, Sergei Bondartšuk jt.). Olnud saatesarjade „Kuidas valmib film?”, „Ja sõdur läks ...” (lühisari parimatest sõjafilmidest ja nende tegijatest), „Eesti näitlejaid filmis” (Olev Eskola, Heino Mandri, Ita Ever, Eve Kivi, Elle Kull jt) jt autor.  Õpetanud 1980. aastatel Tallinna Pedagoogilises Instituudis filmikunsti aluseid ja ajalugu. Esinenud loengutega ka Tallinna Kultuuriülikooli filmiteaduskonnas. Avaldanud ajakirjanduses filmiartikleid ja teinud intervjuusid näitlejate ja lavastajatega.

Eesti Kinoliidu aastapreemia 1975, Eesti Kinoliidu preemia raamatu „Jüri Järvet” ning aktiivse filmikunsti propageerimise eest Eesti Televisioonis 1977, Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia 2008.

Dokumentaalfilme

• Tagasitulek [baleriin H. Puurist].  Tallinnfilm, 1965 (stsenarist)
• Ants Eskola. Eesti Telefilm, 1968 (stsenarist koos L. Tormisega)
• Sündis inimene. Tallinnfilm, 1975 (stsenarist)
• 117 hooaeg [Vanemuise teatrist]. Eesti Telefilm, 1987 (stsenarist)
•  Hermaküla. Eesti Telefilm, 1988 (stsenarist)
• Miliza [videofilm lauljatar M. Korjusest]. Väike Orav, 1992 (stsenarist, režissöör, produtsent)
• Tooni [videofilm lauljatar T. Kroonist]. Väike Orav, 1993 (stsenarist, režissöör, produtsent)
• Leonhard [videofilm näitleja L. Merzinist]. Väike Orav, 1994 (stsenarist, režissöör, produtsent)
• Puud laulavad, kivid räägivad (Rein Areni lugu). Väike Orav, 1997 (stsenarist, režissöör, produtsent)
• Orgulas. Maurum, 2001 (stsenarist, režissöör, produtsent)

Välislink

Õie Orav Eesti filmi andmebaasis