Ruus, Karin

Karin Ruus (pseudonüüm, õieti Linda Ruus; 18. II 1913 Narva – 28. VI 1976 Tallinn), näitleja ja näitejuht. Eesti NSV Teatriühingu liige (1951). Vanemad töölised. Oli abielus Neeme Ruusiga, hiljem olnud Ilmar Tammuri elukaaslane. Ingrid Rüütli ema. 

Lõpetas 1933 Rakvere Õpetajate Instituudi, 1940 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja 1948 Moskva Lunatšarski-nimelises Riiklikus Teatrikunstiinstituudis lavastajate täienduskursused. Töötas 1933–37 Tartumaal ja 1940–41 Tallinnas õpetajana, 1942–44 Jaroslavlis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite näitlejana, 1944–52 Endlas näitlejana ja näitejuhina ning 1956–72 Eesti Televisioonis, kus pani aluse teleteatrile (repertuaaritoimetajana tõi esmakordselt eesti vaatajani F. Dürrenmatti, S. Becketti, S. Mrožeki, M. Schisgali jt dramaturgiat) ja algatas saatesarja „Eesti teatrikunsti minevikuradadelt”. Kirjutanud dramatiseeringuid.

Eesti NSV teeneline kultuuritegelane (1966).

Lavastusi

  • Potassovi Noorte terviseks (1951)
  • Goldoni Kaval teenijanna (1952)

Osi

  • Ramilda (Tammsaare ja Särevi Mauruse gümnaasiumis, 1945)
  • Tiina (Kitzbergi Libahunt, 1945)
  • Lydia (Jakobsoni Elu tsitadellis, 1946)
  • Katharina (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1949)
  • Jane Jefferson (Dõhhovitšnõi ja Slobodskoi Kolm ümberlükkamist, 1950)
  • Ortensia (Goldoni Võõrastemaja perenaine, 1951)
  • Riita (Jakobsoni Kaks leeri, 1952)

Kirjandus

  • Karin Ruus. [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 2. juuli 1976

Lydia – Karin Ruus, Kuslap – Jakob Küüts, Anna – Helene Viir. Jakobsoni „Elu tsitadellis”. (Endla, 1946)

Tatjana – Karin Ruus, Teterev – Ants Viir. Gorki „Väikekodanlased”. (Endla, 1947)

ETBL, 2000 (L. Talts): täiendatud 2017