Nerep, Verner

Verner Nerep (25. X 1895 Sargvere vald – 25. VIII 1959 Stockholm), dirigent ja helilooja. Ilmar Nerepi vend, Hilma Nerep‑Mossini isa. Isa õpetaja. Kuulus Asutavasse Kogusse (1919).

Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas 1927 Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi kompositsiooniklassi, õppis samas ka klaverit (Artur Lemba klass), täiendas end 1933–37 õppereisidel mitmel pool Euroopas. Oli 1923–36 Estonias koormeister ja 1933–44 dirigent (1942–44 peadirigent). Juhatas 1936–44 Estonia muusikaosakonna segakoori, oli 1933. ja 1938. aasta laulupeo segakooride üldjuhte. Loonud muusikat draamalavastustele (Andrejevi „Kuningas Nälg”, 1921, Sophoklese ja Hofmannsthali „Kuningas Oidipus”, 1922, Molnári „Hunt”, 1923, kõik Draamateatris) ning peamiselt soolo‑ ja koorilaule. Põgenes 1944 Rootsi, töötas arhiivis, juhatas Stockholmis eesti koore ja sümfooniaorkestrit, oli Stockholmi Eesti Teatri ooperi- ja operetietenduste muusikajuhte.

Muusikajuht

  • Gay, Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper (1930)
  • Delibes’i Lakmé (1934)
  • Ardna Tütarlaps kodumaata (1934) ja Igavene legend (1935)
  • Falli Lõbus talupoeg (1936)
  • Mascagni Talupoja au (1936 ja 1942)
  • Leoncavallo Pajatsid (1936 ja 1942)
  • Ardna Tatra tüdruk (1937)
  • Puccini Tosca (1937, Eesti Pagulasteatris Rootsis 1947)
  • Tšaikovski Mazepa (1938)
  • Beeri Poola pulmad (1938)
  • Dzeržinski Vaikne Don (1939)
  • Straussi Karneval Roomas (1939)
  • Puccini Turandot (1939)
  • Verdi Trubaduur (1940)
  • Rimski‑Korsakovi Maiöö (1940)
  • Straussi Nahkhiir (1940)
  • Verdi Traviata (1941)
  • Wagneri Tannhäuser (1942)
  • Puccini Madame Butterfly (1943, Eesti Pagulasteatris Rootsis 1949)
  • d’Albert’i Madalik (1943)
  • Ábrahámi Viktooria ja tema husaar (1946 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Ardna Kalurineiu (1948 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Künneke Onupoeg Bataaviast (1950 Eesti Pagulasteatris Rootsis)
  • Lehári Krahv Luxemburg (1951 Eesti Pagulasteatris Rootsis)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 41, 42, 44
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 16, 41, 42 (CD, 2005)

Kirjandus

  • E. Visnapuu. 5. rahvakontsert. – Uudisleht, 5. märts 1935
  • T. Lemba. „Estonia“ muusikaosakonna segakoori kontsert. – Päevaleht, 30. november 1936
  • Vestlus Verner Nerepiga. Intervjueerinud R. K. – Muusikaleht 1937, 11
  • E. Visnapuu. „Masepa“ muusikalisest küljest. – Uus Eesti, 12. september 1938
  • A. Lemba. Õnnestunud ooper. – Rahvaleht, 14. jaanuar 1939
  • Soome loorberid Eesti lauljaile. – Uus Eesti, 14. mai 1939
  • E. Visnapuu. Viies sümfooniakontsert. – Uus Eesti, 22. jaanuar 1940
  • E. Visnapuu. Maiöö esietendus. – Uus Eesti, 29. aprill 1940
  • K. L. Tannhäuser. – Eesti Sõna, 10. oktoober 1942
  • K. L. „Madame Butterfly”. – Eesti Sõna, 6. aprill 1943
  • C. J. Brinkmann. „Tiefland”. – Revaler Zeitung, 4. detsember 1943
  • J. Kokla. Eesti ooper pagulaskuues. – Kauge Kodu 1947, 12–13
  • Verner Nerep maeti esimesena eesti kalmistule. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 10. september 1959
  • I. Randalu. Verner Nerep. „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • J. Arvola. Meenutame Järvamaalt pärit heliloojat Verner Nerepit. – Järva Teataja, 14. juuni 1990
  • K. Raudsepp. Minu võttis „Estonia” kontsertmeistriks Verner Nerep. – Muusikaleht 1995, 10
  • A. Hirvesoo. Kõik ilmalaanen laiali. Tallinn, 1996
  • U. Järvela. Estonia 100. – Kultuur ja Elu 2006, 1
  • T. Saarist. Laulupeod sõja eel ja järel. – Järva Teataja, 24. mai 2007
  • K. Pappel. Ooperilavastustest aastail 1933–1949. Estonia esimene sajand : artiklite kogumik kutselise Estonia ajaloost. Tallinn, 2007
  • A. Raa. Opereti valu ja võlu : Paul Pinnast Agu Lüüdikuni. Estonia esimene sajand : artiklite kogumik kutselise Estonia ajaloost. Tallinn, 2007
  • M. Rajamäe. Sünnipaik meenutab pühendunud koorijuhti. – Järva Teataja, 29. august 2009

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M204

ETBL, 2000 (A. Pajupuu); EMBL, 2007 (T. Õun)