Kapp, Artur

Artur Kapp (28. II 1878 Suure-Jaani – 14. I 1952 Suure-Jaani), helilooja, dirigent ja pedagoog. Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924, ka esimene esimees) ja Heliloojate Liidu liige (1945). Isa köster-kooliõpetaja Joosep Kapp. Oli abielus pianisti ja pedagoogi Gertrud-Ida Kapiga. Poeg Eugen Kapp.

Lõpetas 1898 oreli- (Louis Homiliuse klass) ja 1900 kompositsioonierialal Peterburi konservatooriumi (Nikolai Rimski-Korsakovi klass). Töötas 1900–04 koorijuhi ja pedagoogina Peterburis, esines orelikunstnikuna, oli 1904–20 Astrahani muusikakooli direktor ja Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimees (dirigeeris ka ooperietendusi), 1920–44 Tallinna Konservatooriumi õppejõud (aastast 1925 professor ja kompositsiooniklassi juhataja) ja 1920–24 ühtlasi Estonia dirigent (1920–21 juhatas ka sümfooniakontserte). Dirigeeris ka välismaal. Kirjutanud vokaalsümfoonilist (oratoorium „Hiiob”), sümfoonilist, koori-, oreli- ja kammermuusikat.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1945). Stalini preemia (1950), Nõukogude Eesti preemia (1949).

Muusikajuht

  • Weberi Nõidkütt (1920)
  • Gounod’ Faust (1921)
  • Bizet’ Carmen (1921)
  • Verdi Rigoletto (1922)
  • Rossini Sevilla habemeajaja (1922)
  • Verdi Aida (1923)
  • Planquette’i Corneville’i kellad (1924)
  • Rubinsteini Deemon (1924)

Helikandjaid

  • Hiiob (CD, 1997)

Kirjandus

  • R. Päts. Artur Kapp ja tema muusikaline looming. Tallinn, 1938
  • Artur Kapp sõnas ja pildis. Koostaja P. Anton. Tallinn, 1968
  • Heliloojad Kapid ja eesti muusika. Koostanud J. Jürisson. Tallinn, 1978
  • J. Jürisson. Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn, 2003
  • Gr. Webers „Freischütz” auf der „Estonia” Bühne. – Revaler Bote,  15. November 1920
  • A. Lemba. „Sevilla habemeajaja”. – Vaba Maa, 8. detsember 1922
  • P. Ramul. Artur Kapp heliloojana (25-aastase juubeli puhul). – Muusikaleht 1925, 11
  • J. Aavik. Artur Kapp'i 50-a. sünnipäevaks. –  Muusikaleht 1928, 3
  • P. Ramul. Artur Kapp'i muusikalisest tegevusest (50-a. sünnipäeva puhul). –  Muusikaleht 1928, 3
  • Vestlus professor Artur Kapiga. Minu iseloom tegi mind muusikuks. Intervjueerinud R. K. –  Muusikaleht 1936, 10
  • J. Aavik. Artur Kapp ja tema loomingu tähtsus. – Muusikaleht 1938, 2
  • A. W. Köstripapa tee Eesti muusikaprofessoriks. – Uus Eesti, 26. veebruar 1938
  • A. Kalninš. Artur Kapp 60 aastat vana. – Muusikaleht 1938, 3
  • E. Visnapuu. Professor Artur Kapi töö- ja tegevusjuubel. – Muusikaleht 1940, 3/4
  • U. Kasemets. Artur Kapp, tema vaimumaailm ja helikeel. – Tulimuld 1953, 5
  • O. Mikk-Krull. Minu elu muusikaradadel. Tallinn, 1972
  • A. Ratassepp. Kappide aasta. – Kultuur ja Elu 1978, 3
  • M. Topman. Artur Kapp. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • J. Jürisson. Artur Kapp oma elemendis. – Teater. Muusika. Kino 1998, 6
  • H. Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid 1919–2001. Tallinn, 2002
  • T. Tosso. Artur Kapp – eesti Bach. – Sirp, 28. veebruar 2003
  • T. Õun. Eimillestki Wagnerini. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
  • A. Põldmäe. Artur Kapi teateleht. – Variatsioone eesti muusikale. Tallinn, 2009. (Aegkiri ; 3)
  • Т. Андреева. Потомкам в наследство. – Таллинн 2001, 21–22

Arhiivimaterjale

  •  Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M98

Välislinke

Samuel Lindpere ja Artur Kapp, 1910 Tartus.

Artur Kapp ja tema õpilased Riho Päts, Evald Aav, Enn Võrk, 1926.

Artur Kapp, Aleksander Arder, Julius Vaks, Eduard Visnapuu, 1933.

Estonia muusikaosakonna koor, ees Benno Hansen, Artur Kapp, Juhan Aavik, 1933.

Artur Kapp oma kodus.

ETBL, 2000 (M. Topman); täiendatud 2017