Nerep, Ilmar
Ilmar Nerep (ka Elmar; 13. VI 1899 Särevere vald – 3. XI 1986 Stockholm), näitleja, näitejuht ja teatritegelane. Isa õpetaja. Verner Nerepi vend. Oli abielus Helmi Nerepiga.
Lõpetas 1919 Tallinna poeglastegümnaasiumi, õppis 1920–24 Draamastuudio teatrikoolis ja hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust. Osales Vabadussõjas (Vabadusristi II liigi 3. järgu kavaler). Oli Draamastuudio Teatri asutamise mõtte algatajaid, Draamastuudio Ühingu ja Tallinna Töölisteatri juhatuse liige, 1924–33 Draamastuudio Teatri näitleja, hiljem sotsiaalministeeriumis osakonnajuhataja, tegutses külalisena ka teatris. Põgenes 1944 Rootsi, mängis eesti teatrites.
Lavastusi
- Pagnoli Kuulsuse müüjad (1928 Tallinna Töölisteatris)
- Kaiseri Kõmukirjandus (1928)
- Knoblauchi Faun (1930 Tallinna Töölisteatris)
- Anto ja Piirikivi Aladini imelamp I ja II (1936 ja 1937 Draamateatris)
Osi
- Tackleton (Dickensi Kilk koldel, 1922)
- Adam Zappe (Mohri Improvisatsioonid juunis, 1925)
- Benedick (Shakespeare’i Palju kära ei millestki, 1926)
- Elias Kolk (Haarla Volbriöö, 1927)
- Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1929 Tallinna Töölisteatris)
- Sorts (Visnapuu Maa‑alused, 1935)
- Mats (Visnapuu Kuus venda, 1936)
- Partsipilli Tõnu (Pacci Võlupill, 1936)
- Tõnisson (Lutsu ja Särevi Kevade, 1937)
- Matson (Raudsepa Roosad prillid, 1954 Stockholmi Eesti Teatris)
- Tasa (Mägi Paradiisi väravad, 1960 Stockholmi Eesti Teatris)
Kirjandus
- J. Tiitso. Elmar Nerep 70-aastane. – Eesti Päevaleht, 12. juuni 1969
- A. Laasik. Teatri vang. Tallinn, 2014
ETBL, 2000 (A. Küngas); muudetud 2017