Neemre, Eero

Eero Neemre (aastani 1936 Ernst Nüssik; 22. III 1905 Ropka vald – 28. IX 1994 Viljandi), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu (1935) ja Eesti Teatriliidu liige (1951). Vanemad karjaravitsejad. Oli aastast 1939 abielus Eeva Vahuriga.

Lõpetas 1920 Tartus linnakooli ja 1926 Lulu Kitzberg‑Pappeli teatrikooli. Oli 1924 Võru Maarahva Teatri asutajaid, mängis 1928–32 Tartu Töölisteatris (aastast 1930 selle kunstiline juht), 1932–40 Vanemuises (ka näitejuht) ja 1943–91 Ugalas.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1967). 

Lavastusi

Osi

  • Jean Roule (Mirbeau´ Jean Roule, 1928)
  • Andres Kepp (Mälgu Neitsid lampidega, 1933)
  • Ants (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
  • Kostõljov (Gorki Põhjas, 1938)
  • Indrek (Tammsaare ja Särevi Karin ja Indrek, 1943)
  • Martin Ungas (Raudsepa Sündmused agulis, 1943)
  • Vana Kiir (Lutsu Äripäev, 1944)
  • Erastu Enn (Koidula Säärane mulk, 1945)
  • Bazarov (Turgenevi Isad ja lapsed, 1949)
  • Lavretski (Turgenevi Aadlipesa, 1952)
  • Sartorius (Shaw’ Lese majad, 1955)
  • Manders (Ibseni Kummitused, 1956)
  • Schwartze (Sudermanni Kodu, 1957)
  • Krüger (Zweigi Maja mere ääres, 1958)
  • Lunardo (Goldoni Põikpead, 1960)
  • George (Shaw’ Missis Warreni elukutse, 1961)
  • Baptista (Shakespeare’i Tõrksa taltsutus, 1964)
  • Poyne (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1967)
  • Rabi (Tammsaare Juudit, 1969)
  • Apteeker (Lutsu ja Satsi Tootsi pulm, 1973)
  • Totski (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
  • Kroll (Ibseni Rosmersholm, 1978)
  • Blackwood (Rattigani Pärand oma rahvale, 1979)
  • Mr. White (Synge’i Ahvikäpp, 1980)
  • Eshton (Brontë ja O. Toominga Jane Eyre, 1982)
  • Vanaisa (H. H. Luige Tuled sa tagasi?, 1984)
  • Hravliczek (Feuchtwangeri ja Undi Vennad Lautensackid, 1985)
  • Taela‑Matti (Kivi ja Uibo Seitse venda, 1987)
  • Vanaldane mees (Vilde Side, 1988)

Kirjandus

  • T. Kalmet. Eeva Vahur-Neemre ja Eero Neemre 2 × 60/40. – Sirp ja Vasar, 16. detsember 1966
  • M. Järve. Kahele juubilarile. – Tee Kommunismile, 20. detsember 1966
  • A. Sats. „Ugala” tamm ja tugisammas. – Tee Kommunismile, 27. märts 1975
  • R. Reiljan. Eero Neemre juubeliks. – Sirp ja Vasar, 21. märts 1980
  • A. Kivistik. Endiselt asendamatu. – Tee Kommunismile, 22. märts 1980
  • J. Allik. 80-aastane Eero Neemre. – Sirp ja Vasar, 22. märts 1985
  • Eero Neemre meenutab. – Tee Kommunismile, 23. märts 1985
  • Vanemaid tegevnäitlejaid teatritruppides. Eva Vahur ja Eero Neemre – 80. – Teater. Muusika. Kino 1985, 4
  • [Nekroloog]. – Kultuurileht, 14. oktoober 1994
  • E. Eha. Tähed panevad ilmaruumi särama. Viljandi, 2014

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T284

Eha – Asta Talpsepp, Martin Ungas – Eero Neemre. Raudsepa „Sündmused agulis”. (Ugala, 1943)

Vana Kiir – Eero Neemre, Kiir – Enn Kivi. Lutsu „Äripäev”. (Ugala, 1944)

Regine Engstrand – Reet Leissar, Manders – Eero Neemre. Ibseni „Kummitused“. (Ugala, 1956)

Lucietta – Helja Valler, Lunardo – Eero Neemre, Margaritha – Tiina Suits. Goldoni „Põikpead”. (Ugala, 1960)

Katherina – Laine Vaga, Chrtistine – Reet Leissar, Gotthold Krüger – Eero Neemre, Peeter – Lembit Õunroos. Zweigi „Maja mere ääres“. (Ugala, 1958)

Mr. White – Eero Neemre, Mrs. White – Eeva Vahur. Synge’i „Ahvikäpp”. (Ugala, 1980)

ETBL, 2000 (I. Vaher); täiendatud 2019