mullateke
mullateke, orgaanilise aine muundumise saaduste toimel mulla lähtekivimist mulla kujunemise protsess. Mullateket mõjutavad kliima, lähtekivimi koostis ja omadused, pinnamood, veerežiim ning inimtegevus. Esmane mullateke algab organismide asumisega kivimeile (murendeile), seejärel kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahelised reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimite murenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuse akumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloomulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse.
Muldade kujunemine erinevatel lähtekivimitel:
1 mineraalselt ja keemiliselt rikkal moreenil (K rendsiinad, K0 leostunud mullad, KI leetjad mullad, LP kahkjad mullad)
2 mineraalselt ja keemiliselt vaesel moreenil
3 liival
Mulla geneetiliste horisontide tähised A huumushorisont, Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont, Bm kohapeal savistunud horisont, E leethorisont, EL lessiveerunud horisont, ELg näivleetunud horisont, EB savi-illuviaalhorisont, B illuviaalhorisont, C lähtekivim.
VE, 2006; EME 2, 2009