Luik, Sulev

Sulev Luik (16. IV 1954 Kilingi‑Nõmme – 29. VI 1997 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu liige (1978). Vanemad kolhoosnikud. Poeg Markus Luik.

Lõpetas 1972 Kilingi‑Nõmme keskkooli ja 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötas 1976–88 Noorsooteatris ja aastast 1988 Draamateatris. Mänginud rohkem kui 30 filmis („„Hukkunud Alpinisti” hotell”, 1979; „Corrida”, 1982; „Vernanda”, 1988; „Noorelt õpitud”, 1991, kõik Tallinnfilm; „Võlausaldajad”, 1992, Arcadia; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film) ja telelavastustes („Pihtimuste öö”, 1985), esitanud Raimond Valgre laule (ilmunud helikassetid „Läbi saju”, 1992 ja „Läbi tule”, 1993).

Kilingi-Nõmmes on Sulev Luige mälestuskivi.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1987). Ants Lauteri preemia 1986. 

Osi

Estragon – Sulev Luik. Becketti „Godot’d oodates”. (Noorsooteater, 1976)

  • Poeg (Pirandello Kuus tegelast autorit otsimas, 1976, diplomilavastus Draamateatris)
  • Estragon (Becketti Godot’d oodates, 1976)
  • Valentin (Petruševskaja Cinzano, 1978)
  • Treplev (Tšehhovi Kajakas, 1978)
  • osaline (Tammsaare ja P.‑E. Rummo Ramilda‑Rimalda, 1979)
  • Šimurina (Brešani “Hamleti” lavastamine Alamkolka külas, 1980)
  • Woyzeck (Büchneri Woyzeck, 1980 Ugalas)
  • Ezra ja Orin Mannon (O’Neilli Elektra saatus on lein, 1981)
  • Kaplan (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • papa Kiir (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • Harding (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Raimond Valgre (Saare Valge tee kutse, 1985)
  • Philinte (Molière’i Misantroop, 1986)
  • Hans Christian Andersen (Enquisti Vihmausside elust, 1986 Ugalas)
  • Kohtunik (Genet’ Palkon, 1988 Draamateatris)
  • Robespierre (Büchneri Dantoni surm, 1989)
  • Dorante (Molière’i Kodanlasest aadlimees, 1990)
  • Magister (Kõivu Kokkusaamine, 1991)
  • Leo Saalep (Vilde Tabamata ime, 1992)
  • Lvov (Tšehhovi Ivanov, 1992)
  • Mattias Luik (Kitzbergi ja Undi Tuleingel, 1993)
  • krahv von Thun (Kõivu Filosoofipäev, 1994)
  • maksuinspektor André Lambert (Bricaire’i Tulumaks, 1995)
  • Lyngstrand (Ibseni Naine merelt, 1995 Rakvere Teatris)
  • Ignaz Greybig (Shafferi Amadeus, 1995)
  • Telegin (Tšehhovi Onu Vanja, 1996)
  • Richelieu (Dumas’ ja Nüganeni Kolm musketäri, 1997 Tallinna Linnateatris)

Helikandjaid

  • Ramilda‑Rimalda: kompositsioon A. H. Tammsaare tekstidest (LP, 1982)
  • Raimond Valgre laulud (CD, 1997)

Kirjandus

  • R. Avestik. Sulev Luik. Tallinn, 2011
  • R. Heinsalu. Liiguvad või mitte [Becketti „Godot'd oodates”]. – Teatrimärkmik 1976/77
  • V. Koljazin. Ammutades saksa klassika rikkusi. – Sirp ja Vasar, 17. juuli 1981
  • R. Heinsalu. Sulev Luik Noorsooteatri „Optimistlikus tragöödias”. – Teatrielu 1982
  • Ükski roll pole ülearu. Intervjueerinud R. Heinsalu. – Noorte Hääl, 20. november 1983
  • Sulev Luik: „Ei tea, miks minust sai näitleja...". Intervjueerinud L. Kirt. – Noorus, 1984, 3
  • S. Kiin. Laulikud laval. („Kuldrannake” „Ugalas”, „Valge tee kutse” Noorsooteatris). – Teater. Muusika. Kino, 1986, 6
  • I. Grünfeldt. Üks elu... võib-olla („Vihmausside elust” „Ugalas”). – Teater. Muusika. Kino, 1987, 10
  • Luik, S. [Oma õpingutest Kilingi-Nõmme Keskkoolis]. – Kultuur ja Elu, 1987, 12
  • I. Sillar. Tema Majesteet Komödiant. – Teater. Muusika. Kino, 1988, 12
  • R. Schutting, G. Schutting. „Võlausaldajad”. – Päevaleht, 31. märts 1992
  • M. Kapstas. Kolmainsus ehk ka Eestis elab kunstiinimesi („Tabamata ime” Eesti Draamateatris). – Teater. Muusika. Kino, 1992, 11
  • 1992 - heade kohtumiste aasta [Sulev Luik jt]. Intervjueerinud M. Kapstas. – Päevaleht, 30. detsember 1992
  • Ring on sulgunud. Intervjueerinud M. Visnap. – Eesti Ekspress : Areen, 3. detsember 1993
  • Lavastaja Grigori Kromanov. Tallinn, 1995
  • L. Vellerand. Elu traagiline palagan. – Eesti Päevaleht, 14. mai 1996
  • R. Neimar. Kolm pilti. – Teatrielu ’97
  • Tund näitlejaga: Sulev Luik. Intervjueerinud M. Piir. – Virumaa Nädalaleht, 25. jaanuar 1997
  • Sulev Luik: 16.04 1954-29.06 1997 [nekroloog].– Eesti Päevaleht ; Õhtuleht, 3. juuli 1997
  • Sulev Luik.  Meenutavad: J. Sillart; M. Karusoo; J. Nõgisto; T. Lepp; L. Kirt; A. Jaama; T. Kirss; P.‑R. Purje; L. Remmelgas; K. Kaasik‑Aaslav; A. Raidmets. – Õhtuleht, 3. juuli1997
  • T. Raudam, P. Pedajas. [Nekroloog Sulev Luigele : 16.04 1954 – 29.06 1997]. – Postimees, 4. juuli 1997
  • M. Karusoo. Sulev Luik: 16.04 1954 – 29.06 1997. – Eesti Ekspress, 4. juuli 1997
  • M. Kapstas. Suletud sarga juures Godot'd oodates. – Eesti Päevaleht, 5. juuli 1997
  • J. Kolberg. In memoriam Sulev Luik ; J. Sillart. Läbimäng. – Sirp, 11. juuli 1997
  • T. Kallas. Kurbus ja kanonaad. – Sõnumileht, 11. juuli 1997
  • I. Mihkelson. Sulev Luik. Raimond Valgre laulud [mälestusheliplaadi arvustus]. – Postimees : Kultuur, 9. jaanuar 1998
  • I. Drikkit. Päev Pärnumaal Sulev Luige ema ja õdedega. – Postimees : Extra, 24. jaanuar 1998
  • M. Mutt. ...lumi taga. – Sirp, 23. jaanuar 1998
  • M. Mutt. Sirelid ja Luik. – M. Mutt. Muti tabloid. Tallinn, 1999
  • M. Kapstas. Mälestuseks: Sulev Luik: 16.04 1954-29.06 1997. – Eesti Päevaleht, 16. aprill 1999
  • Tähtpäev: sügav ja kordumatu Sulev Luik. – Õhtuleht, 16. aprill 1999
  • M. Kapstas. Sulev Luigele jäi Kõivu „Haug” luigelauluks. – Eesti Päevaleht, 3. detsember 1999
  • Kilingi-Nõmmes avatakse näitleja mälestuskivi. – Pärnu Postimees, 19. august 2000
  • J. Kulli. Kolleegid meenutavad [M. Karusoo, L. Kirt, R. Baskin, J. Sillart, L. Peterson]. – SL Õhtuleht, 16. aprill 2004
  • K. Vainküla. Sulev Luige klassijuhtaja: „Olen õnnelik, et tundsin geeniuse ära” [meenutab O. Sepp]. – SL Õhtuleht, 16. aprill 2004
  • Sulev Luik pärandas eesti rahvale unustamatuid rolle. – SL Õhtuleht, 16. aprill 2004
  • K. Vainküla. „Ära sa kellelegi ütle, aga mina tahan näitlejaks minna” [meenutavad A. Kukumägi ja ema Õ. Luik]. – SL Õhtuleht, 16. aprill 2004
  • E. Jaakson. Sulev Luige poeg Markus: kord soovitas isa mul näitlejaks mitte minna. – Naisteleht, 2008, 42 (17. oktoober)
  • E. Kard. Mulkide panus Eesti kuluurilukku. – Mulkide almanak. 21. Tartu, 2011
  • Stambiu planu [Suures plaanis. Intervjueerinud T. Baltiušniekiene (leedu keeles). – Кinas (Vilnius), 1985, 10

Välislinke

Niina – Marje Metsur, Konstantin Treplev – Sulev Luik. Tšehhovi „Kajakas”. (Noorsooteater, 1978)

Woyzeck – Sulev Luik. Büchneri „Woyzeck”. (Ugala, 1980)

Ezra Mannon – Sulev Luik, Lavinia – Katrin Saukas. O’Neilli „Elektra saatus on lein”. (Noorsooteater, 1981)

Orin – Sulev Luik, Lavinina – Katrin Saukas. O’Neilli „Elektra saatus on lein”. (Noorsooteater, 1981 Dominiiklaste kloostris)

Éliante – Maret Mursa, Philinte – Lembit Peterson, Alceste – Sulev Luik. Molière’i „Misantroop”. (Noorsooteater, 1986)

J. L. Heiberg – Katrin Saukas, H. C. Andersen – Sulev Luik. Enquisti „Vihmausside elust”. (Ugala, 1986)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2019