Karindi, Jüri

Jüri Karindi (Toivo-Jüri; 2. VIII 1942 – 24. VII 2017 Tallinn), näitleja, lavastaja ja teatridirektor. Eesti Teatriliidu (1969), Näitlejate Liidu (1993) ja Lavastajate Liidu liige (2004–09). Alfred Karindi poeg, ema õpetaja.

Lõpetas 1961 Tallinna 21. keskkooli, õppis 1963–69 GITIS-es teatriteadust, lõpetas 1969 Draamateatri õppestuudio. Olnud 1962–64 Eesti Draamateatri administraator ja 1968–80 näitleja, 1965–68 Eesti Televisiooni režissööriassistent, 1980–97 Vanalinnastuudio direktor, 1997–2001 näitleja ja 2001–05 trupijuht-arhivaar, aastast 2005 Vana Baskini Teatri trupijuht. Esinenud Eesti Raadio kuuldemängudes ja saatesarjas „Meelejahutaja”, mänginud telelavastustes („Leedi Windermere’i lehvik”, 1974, „Kolm rubiini”, 1978, „Mängumõrv”, 1979, „Tema majesteet komödiant”, 1983), filmis ja teleseriaalides. Tõlkinud näidendeid ja jutustusi.

Lavastusi

  • Ralja ja Karindi Miki-Hiir ja Must Tont (1981)
  • J. ja W. Grimmi ning Karindi Vahva rätsep (1984, koos Peeter Volkonskiga)
  • Karindi Vanahalb ja marjakobar (1988)
  • Perrault’ ja Karindi Uinuv kaunitar (1998, mängis Lossivahti)
  • Frayni Alarm! (2000, ka tõlkija)

Osi

  • Filosoof (Ranneti „Kriminaaltango” ja väga korralikud inimesed, 1968)
  • Petras Liukpetris (Saja Pühajärv, 1971)
  • von Kalb (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1971)
  • Kusti (Lutsu ja Trassi Nukitsamees, 1974)
  • Lõugu Kusti (Tammsaare ja Trassi Kõrboja peremees, 1977)
  • Cesso (Barrie’ Peeter Paan, 1979)
  • Agostino (De Filippo Silinder, 1985)
  • Lakei (Molnári Mäng lossis, 1988)
  • Maternaid (Raudsepa Salongis ja kongis, 1990)
  • Bordeaux (Marceau’ Presidendi sõber, 1990)
  • A (Ahlforsi ja Bargumi Kas Kongos on tiigreid?, 1991)
  • Ollimar Landu (Liivese Meie, patused, 1992)
  • Professor (Casona Kolmas sõna, 1993)
  • Karl Annemann (Peterson-Särgava Uus miniister, 1993)
  • Laurent Castel-Benac (Pagnoli Härra Topaze, 1996)
  • Norval Hedges (Kanini Eile sündinud, 1997, ka tõlkija koos Evelin Karindiga)
  • papp Fjodor ja Lavastaja (Ilfi ja Petrovi, Aimla ja Baskini 12 tooli, 1998)
  • eri rollid (Kalli Kassikuld, 1999)
  • Karp (Ostrovski Mets, 2000)
  • Bert Challenor (Griffithsi Koomikud, 2001)
  • Uudu (Kalli Päikesekontsert, 2002)
  • Ühesilmaline (Anouilh’ Linnud, 2003)
  • Ignati Prokofitš (Dostojevski ja Rozovski Krokodill, 2006)
  • Marechal (Chesnot’ Kes aevastas?, 2007, ka lavastaja assistent)
  • Christian (Marsani Publikule keelatud, 2008, ka lavastaja assistent)
  • Edgar (Bendfieldi Äärmiselt piinlik, 2010, ka tõlkija)

Kirjandus

  • M. Eller. Muljeid nääriaegsetest lavastustest : [Vahva rätsep]. –  Sirp ja Vasar, 20 jaanuar 1984
  • E. Värk. Muinasjutud teatrilaval: [Vanahalb ja Marjakobar]. – Sip ja Vasar, 13. mai 1988
  • P.-R. Purje. Kas kujutlusmängul on piire?: [Kas Kongos on tiigreid?]. – Sirp, 1. november 1991
  • E. Baskin. Jüri Karindi 50. – Sirp, 31. juuli 1992
  • J. Karindi. Teater aitab elumuredest üle saada. Intervjueerinud P. Maimik. – Videvik, 13. september 1996
  • Ü. Aaloe. Frayni komöödia Vanalinnastuudios: [Alarm]. – Sirp, 20. aprill 2000
  • P.-R. Purje. Koomikud suusatavad kaldjärvel: [Koomikud]. – Sirp, 16. veebruar 2001

Välislink

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert)