Kalmet, Leo
Leo Kalmet (2. III 1900 Tallinn – 16. IX 1975 Tallinn), lavastaja, näitleja, teatrijuht ja pedagoog. Eesti Näitlejate Liidu (1937) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1956). Oli aastast 1926 abielus Adele Kalmetiga. Hanno ja Toomas Kalmeti isa. Isa rätsep.
Lõpetas 1920 Tallinna poeglaste humanitaargümnaasiumi ja 1924 Draamastuudio teatrikooli, õppis ka Tallinna Konservatooriumis laulmist ja Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli 1925 Draamastuudio Teatri rajajaid, 1927–44 üldjuht, 1944–50 ja 1955–60 lavastaja ning 1937–41 ühtlasi Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikooli juhataja, 1945–50 Eesti Riikliku Teatriinstituudi ja 1957–68 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri lavapraktikaõppejõud, õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; 1950–55 oli represseerituna Irkutski oblastis. Asutas Draamateatri juurde 1935 noorsoo- ja 1936 nukuteatri (koos Päären Raudveega), oli 1966–67 Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee Rahvateatri peanäitejuht. Ilmunud mälestusteraamat „Pool sajandit teatriteed” (1982).
Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1964).
Lavastusi
- Kitzbergi Neetud talu (1927)
- Mölleri Printsess Rukkilill (1929)
- Burnetti ja Särevi Väike lord Fauntleroy (1933 ja 1938)
- Afinogenovi Hundirada (1933, mängis Handrini)
- Visnapuu Maa-alused (1935)
- Lutsu ja Särevi Kevade (1937, mängis Liblet) ja Suvi (1938)
- Linnankoski ja Välisalmi Laul tulipunasest lillest (1938)
- Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee (1939)
- Gehri Kuues majakord (1939)
- Nowaczyński Tseesar ja inimene (1940)
- Gorki Põhjas (1941)
- Kitzbergi Libahunt (1941, Vene Draamateatris 1962)
- Ibseni Võitlus trooni pärast (1942) ja Nora (1943)
- Raudsepa Vaheliku vapustused (1943)
- Goldoni Mirandolina (1945)
- Shakespeare’i Kuningas Lear (1945, Kaunase draamateatris 1961)
- Sütiste Ristikoerad (1946) ja Lembitu (1947, vabaõhuetendus, ja 1961, diplomilavastus Draamateatris)
- Suhhovo-Kobõlini Kretšinski pulm (1949 Draamateatris ja Endlas ning 1962 Rakvere Teatris)
- Schilleri Don Carlos (1958, Šiauliai draamateatris 1960)
- Heubergeri Ooperiball (1959 Estonias)
- Tolstoi Hariduse vili (1960)
- Gibsoni Kahekesi kiigel (1963)
- Gogoli Revident (1964, diplomilavastus)
- Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö (1964 Rakvere Teatris)
Osi
- Silvio (Goldoni Kahe isanda teener, 1924)
- Sander (Vilde Pisuhänd, 1924)
- Jan Mill (Mohri Improvisatsioonid juunis, 1925)
- Bubus (Faiko Õpetaja Bubus, 1927)
- Major Blankaar (Pagnoli ja Nivois-Kolitšnikovi Kuulsuse müüjad, 1928)
- Juss (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1932)
Kirjandus
- H. Visnapuu. Leo Kalmet teatritegelasena. – Teater 1937, 4
- V. Mettus. Narrid, näitlejad ja nõiad. Vadstena, 1950
- A. Särev. Leo Kalmet 60 aastane. – Eesti NSV Teatrid 1960, 3
- V. Ratassepp. Lavastaja ja lavapedagoogi juubel. – Sirp ja Vasar, 13. mai 1960
- S. Levin. Kunstnik, pedagoog, organisaator. – Õhtuleht, 14. mai 1960
- K. Toom. Leo Kalmetil on 60-a. juubel. – Noorte Hääl, 15. mai 1960
- N. Andresen. Eesti NSV teeneline kunstitegelane Leo Kalmet. Tallinn, 1966
- R. Reiljan. Leo Kalmet on 70-aastane. – Kodumaa, 25. veebruar 1970
- [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 19. september 1975
- R. Andre. Süda rambitules. Lund, 1981
- M. Valter. Tallinna draamateater – 70. – Teater. Muusika. Kino 1986, 11
- M. Urbsoo. Leo Kalmetit meenutades. – Reede, 2. märts 1990
- J. Järvet. Noore Järveti näitejuhid. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
- A. Laasik. Visa ja tasane koolipapa. – Eesti Päevaleht, 20. mai 1999
- S. Priks. Mälestuseks. – Eesti Päevaleht, 2. märts 2000
- Sajandi sada sõnalavastust. Koostaja R. Neimar. Tallinn, 2007
- Voldemar Panso päevaraamat. I–II. Tallinn, 2007, 2008
- A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010
- M. Valter. Eesti Riiklik Teatriinstituut 1946–1951. Tallinn, 2014
- A. Laasik. Teatri vang. Leo Kalmeti jutustamata elulugu. Tallinn, 2014
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, f T232
Välislingid
- Leo Kalmet – 75 – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1975)
- Tähe valgus: Leo Kalmet – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1991)
ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2019