Tagasi ETBL-i avalehele

Eesti suurus

Eesti mandriosa loodepoolseim koht -- Põõsaspea neem

Eesti edelapoolseim koht -- Sõrve säär

Maailma ulatuses on Eesti väike riik, olles 196 riigi (sh Lääne-Sahara ja Taiwan) hulgas pindalalt ja rahvaarvult maailmas vastavalt 130. ja 144. kohal, Euroopas aga 28. ja 35. kohal. Pindalalt paikneb Eesti Bhutani ja Taani, rahvaarvult Botswana ning Trinidadi ja Tobago vahel (2000). Asustustiheduselt (32 inimest 1 km2 kohta) on Eesti maailmas 134. ja Euroopas 39. kohal, Euroopas on Eestist hõredamini asustatud vaid enamik Põhjamaid ja Venemaa.

Eesti ulatus läänest itta on üle 300 ja põhjast lõunasse 245 km. Suurima ulatusega on Eesti territoorium edela–kirde sihis: Sõrve sääre otsast (Vesitükimaast) on Narvani 393 km. Mandriosas on pikim loode–kagu-sihiline vahemaa – Põõsaspea neemelt Misso taha (Pedetsi-äärse Eesti-Läti-Venemaa piiri kolmikpunktini) – 293 km – ning edela–kirde sihis Ikla rannast Narvani – 279 km.

Kui võtta Mandri-Eesti nurgapunktideks loodes Põõsaspea neem (A), kirdes Narva-Jõesuu (B), edelas Ikla (C) ja kagus Pedetsi kolmikpunkt (D), siis on vastavad vahemaad A–B 258, C–D 182, A–C 158 ja B–D 219 km.

Mõned rööbikusihilised vahemaad: Ramsi neemVasknarva 248, Matsalu lahe idasopp – Raja küla Peipsi ääres 184 ja Pärnu lahe idarand Reiu kohal – Emajõe suue Praagal 155 km. Meridionaalselt on Muuga sadamast Läti põhjatipuni Mõisaküla lähedale 156 km ja Letipea neemest Eesti lõunatipuni Nahale 226 km. Lääne-Eesti saarestikus on Tahkuna neemest Sõrve sääreni 137 ja Vilsandist Kuivastuni 94 km.

Kui kujutada Eesti pindala lihtsate geomeetriliste kujunditena, vastaks riigi mõõtmetele ring, mille raadius on 119,9 km ja ümbermõõt 754,4 km, või ruut, mille külje pikkus on ligi 212,7 km. Kui sellise ringi keskpunkt oleks näiteks Võhma linnas, asuksid ringi äärel Pakri neem, Mäetaguse, Mehikoorma ja Virtsu. Pindalaruutu pole Eesti territooriumile võimalik paigutada, kuid teoreetilise ruudu üheks küljeks võiks olla PaldiskiSillamäe joon.

EE 11, 2002