Puura, Sirje

Sirje Puura (aastani 1974 Kuhlberg; 6. II 1949 Tartu), ooperi- ja operetilaulja (sopran). Eesti Teatriliidu liige (1977–2013). Isa kingsepp, ema tööline. Abielus Väino Puuraga.

Õppis Tartu 10. 8-klassilises koolis, 1959–69 Vanemuise balletistuudios. Lõpetas laulu erialal 1971 Tartu Muusikakooli (õpetajad Rudolf Jõks ja Ivo Kuusk) ning 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Tiiu Levaldi klass).

Töötanud 1974–97 Estonias (1974–76 kooriartist, 1976–97 solist), hiljem tegutsenud samas koosseisuväliselt.

Esinenud kontserdilaulja ja solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel nii Eestis kui ka välismaal (Tambergi „Amores”), samuti ansambliga Operetisalong.

Osalenud filmis („Sa oled mu majakas”, 1976; „Imelugu”, 1977; „Teatridirektor”, 1984, kõik Eesti Telefilm).

Eesti Televisiooni arhiivis on rohkelt ooperi- ja operetisalvestisi (Poulenci „Inimhääl”, 1979; Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1984; Bizet’ „Carmen”, 1986; Raadiku „Puhh”, 1998; Kálmáni „Krahvinna Mariza”, 1991).

Osi

  • Rose-Marie (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1976)
  • Susanna (Mozarti Figaro pulm, 1976, Tallinna Riiklik Konservatoorium Estonias)
  • Mimi ja Musetta (Puccini Boheem, 1977 ja 1993)
  • Liina (Vinteri ja Nõmmiku Suvitajad, 1977)
  • Nedda (Leoncavallo Pajatsid, 1978)
  • Naine (Poulenci Inimhääl, 1978)
  • Ksenja (Mussorgski Boriss Godunov, 1980)
  • Lilli (Kangro Ohver, 1981)
  • Bastienne (Mozarti Bastien ja Bastienne, 1981)
  • proua Vogelsang (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • Luisa (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
  • Frasquita (Bizet’ Carmen, 1982, Riia ooperi- ja balletiteatris 1983)
  • Madeleine (Ábrahámi Savoy ball, 1982)
  • Ninon (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
  • Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1986)
  • Angelica (1988 Vanemuises) ja Dolcina (1998 Estonias, mõlemad Puccini Õde Angelica)
  • Dorabella (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Lisa (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)
  • Yum-Yum (Sullivani Mikaado, 1990)
  • Papagena (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Butterfly (Puccini Madama Butterfly, 1991)
  • Saffi (Straussi Mustlasparun, 1993)
  • Nelli (Kõrveri Laanelill, 1994 Estonia talveaias)
  • Franziska (1994) ja Anna (2010, mõlemad Straussi Viini veri)
  • Jänes (Raadiku Puhh, 1995)
  • Orestes (Offenbachi Ilus Helena, 1999)
  • Metsamoor (Ehala Nukitsamees, 1999)

Helikandjaid

  • Sirje & Väino Puura operetimaailmas (CD, 1995)
  • E. Tamberg. Amores (LP, 1986)
  • Vallutanud meeli operett (Eesti Kaitseväe orkestri CD, 1999)
  • Laul Sinule. Väino ja Sirje Puura (CD, 2004)
  • Operetisäras (CD, 2011)

Kirjandus

  • E. Kivimaa. Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett. Tallinn, 2017
  • R. Saarepera. „Figaro pulm”. – Teatrimärkmik 1975/76
  • V. Kivilo. Kas oli mõtet?: [Rose-Marie]. – Õhtuleht, 31. mai 1976
  • R. Sule. „Boheem” ja selle tegijad. – Sirp ja Vasar, 1. juuli 1977
  • M. Taggo. Alles lävel... mis saab edasi? – Kodumaa, 16. mai 1979
  • M. Vaitmaa. Kammerooperi kiituseks: [Inimhääl]. – Sirp ja Vasar, 6. juuli 1979
  • M. Põldmäe. Kangrost, Tammelist, Ohvrist ja Lõbusast Naisterahvast: [Ohver]. – Teatrimärkmik 1981
  • M. Vaitmaa. „Ohver” partituuris ja laval. – Sirp ja Vasar, 20. märts 1981
  • M. Rais. Seitsmes, vaatemänguline: [Madama Butterfly]. – Päevaleht, 28. aprill 1991
  • S. Puura, V. Puura. Teatris peaks kõik põlvkonnad koos olema. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 27. märts 1993
  • E. Vool. Külas Sirje ja Väino Puural. – Elu Pilt 1993, 5
  • K. Ruul. Estonia tähepaar laseril. – Sõnumileht, 10. jaanuar 1996
  • E. Vool. Elu võimalikkusest mitmuses. – Eesti Päevaleht : Magasin, 6. aprill 1996
  • V. Raudnask. Puurad & kuulsad skandaalidetagi. – Elukiri 2003, 9
  • Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • M. Taggo. Lavaga laulatatud. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 8 (sügis)
  • В. Пуура. Мелодия для голоса с оркестром. – Молодежь Эстонии, 30 октября 2004

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Loit); täiendatud 2014 (V. Uuetoa), 2026