Puura, Väino

Väino Puura (30. I 1951 Keema küla, Sõmerpalu külanõukogu), laulja (bariton). Eesti Teatriliidu liige (1978). Isa traktorist, ema kodune. Abielus Sirje Puuraga.

Lõpetas 1969 Võru 1. keskkooli, 1973 Tartu Muusikakooli (õpetaja Ivo Kuusk) ja 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi klass). Täiendanud end 1979 Moskva konservatooriumis (Hugo Tietzi klass) ja 1983–84 La Scala laulukoolis (Giulietta Simionato klass).

Laulnud 1971–73 Vanemuise kooris, olnud 1976–2011 Estonia solist (hiljem tegutsenud samas koosseisuväliselt).

Esinenud kontserdilaulja ja solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel (Orffi „Carmina burana”, Tambergi „Amores”, Charpentier’ „Te Deum”), samuti Venda Tammani trioga ja ansambliga Operetisalong.

Osalenud filmis („Sa oled mu majakas”, 1976; „Imelugu”, 1977; „Siin me oleme”, 1979; kõik Eesti Telefilm), mänginud teleseriaalides („V.E.R.I”, „Kelgukoerad”).

Palju salvestisi Eesti Raadios ja kogumikplaatidel, Eesti Televisioonis ka ooperisalvestisi (Verdi „Maskiball”, 1985; Bizet’ „Carmen”, 1986; Mussorgski „Hovanštšina”, 1989; Tubina „Barbara von Tisenhusen”, 1992; Verdi „Traviata”, 1994).

Tunnustusi

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1988)
  • II koht Glinka-nimelisel üleliidulisel lauljate konkursil Tallinnas 1979
  • Georg Otsa nimeline preemia 2000
  • Harjumaa teatripreemia 2002
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2022)

Osi

Casanova – Väino Puura, Mary Anne – Helgi Sallo. Natchinski „Casanova” (Estonia, 1981)

  • Saadik (Cherubini Medeia, 1971)
  • Sõber (Oidi Kes usub muinasjutte, 1972)
  • Figaro ja Almaviva (Mozarti Figaro pulm, 1976 Tallinna Riiklik Konservatoorium Estonias ja 1996 Estonias)
  • Germont (Verdi Traviata, 1976 ja 1997, Riia ooperi- ja balletiteatris 1976)
  • Marcello (Puccini Boheem, 1977 ja 1993)
  • Silvio (Leoncavallo Pajatsid, 1978)
  • Arkadi (Kaks kevadpäeva, Dunajevski muusika, 1978)
  • Štšelkalov (1980) ja Rangoni (2001, mõlemad Mussorgski Boriss Godunov)
  • Ottokar (Weberi Nõidkütt, 1980)
  • Mark (Kangro Ohver, 1981)
  • Casanova (Natschinski Casanova, 1981)
  • Buff (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • Figaro (Rossini Sevilla habemeajaja, 1981 Vanemuises)
  • Miller (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • don Ferdinand (Prokofjevi Kihlus kloostris, 1982)
  • Aristide de Faublas ja Archibald (Ábrahámi Savoy ball, 1982 ja 2014)
  • Escamillo (Bizet’ Carmen, 1982)
  • Kellassepp (Kapi Enneolematu ime, 1983)
  • Enrico (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1984, ka Kiievi ja Vilniuse ooperi- ja balletiteatris)
  • Aetius (Verdi Attila, 1984)
  • René (Verdi Maskiball, 1985)
  • Onegin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1986)
  • René (Lehári Krahv Luxemburg, 1986)
  • Šaklovitõi (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Peeter I (Ojakääru Maskeraad Ungrus, 1988)
  • Guglielmo (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Belcore (Donizetti Armujook, 1989)
  • Jürgen (Tubina Barbara von Tisenhusen, 1990)
  • Papageno (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Sharpless (Puccini Madama Butterfly, 1991)
  • Lescaut (Massenet’ Manon, 1992)
  • Belfiore (Verdi Kuningas üheks päevaks, 1992)
  • Barinkay (Straussi Mustlasparun, 1993)
  • August (Kõrveri Laanelill, 1994 Estonia talveaias)
  • di Posa (Verdi Don Carlo, 1994)
  • Peaminister (1994) ja krahv Zedlau (2004, mõlemad Straussi Viini veri)
  • Feri (Kálmáni Silva, 1995 ja 2010)
  • härra Fluth (Nicolai Windsori lõbusad naised, 1995)
  • Michele (Puccini Mantel, 1997)
  • Masetto (Mozarti Don Giovanni, 1999)
  • Agamemnon (Offenbachi Ilus Helena, 1999)
  • Jerry ja Daphne (Styne’i ja Stone’i Sugar, 2000)
  • Delacqua (Straussi Öö Veneetsias, 2000)
  • Keiser (Orffi Tark naine, 2001)
  • Danilo (Lehári Lõbus lesk, 2002)
  • marssal Davout (Kaumanni Mina – Napoleon!, 2005)
  • mr Gobineau (Menotti Meedium, 2005)
  • Reagan (Tüüri Wallenberg, 2007)
  • kolonel Pickering (Loewe’ Minu veetlev leedi, 2008)
  • maag Celio (Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu, 2010)
  • Benoit ja Alcindoro (Puccini Boheem, 2010)
  • suurvürst Sergius Wladimir (Kálmáni Tsirkusprintsess, 2015)
  • professor Würmchen (Zelleri Linnukaupleja, 2017)
  • papa Carlo (Ehala Buratino, 2018)
  • Ülemteener (Donizetti Don Pasquale, 2020)
  • vürst Leopold Maria von und zu Lippert-Weilersheim (Kálmáni Silva, 2025 Vanemuises)

Helikandjaid

  • RAT „Estonia” ooperisolistid III (LP, 1985)
  • E. Tamberg. Amores (LP, 1986)
  • E. Tubin. Barbara von Tisenhusen (1992)
  • Ülo Raudmäe autoriplaat (1993)
  • Sirje ja Väino Puura operetimaailmas (2 CD-d, 1995)
  • Vallutanud meeli operett (Eesti Kaitseväe orkestri CD, 1999)
  • Laul Sinule. Väino & Sirje Puura (2 CD-d, 2004)
  • Rahvusooper Estonia 100, 4, 5, 11 (CD, 2006)
  • Operetisäras (CD, 2011)

Kirjandus

  • Väino Puura. Koostaja P. Palm. Tallinn, 1988
  • E. Kivimaa. Sirje ja Väino Puura. Elu nagu operett. Tallinn, 2017
  • R. Saarepera. „Figaro pulm”. – Teatrimärkmik 1975/76
  • Väino Puura. Intervjueerinud K. Suits. – Noorus 1977, 11
  • T. Torn. Väino Puura. – Kultuur ja Elu 1980, 4
  • M. Vaitmaa. Mozart, Rossini ja Kerge. – Teatrimärkmik 1981
  • V. Puura. Hea tundega suvele vastu. Intervjueerinud R. Sule. – Noorte Hääl, 23. juuni 1985
  • S. Puura, V. Puura. Teatris peaks kõik põlvkonnad koos olema. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Hommikuleht, 27. märts 1993
  • E. Vool. Külas Sirje ja Väino Puural. – Elu Pilt 1993, 5
  • E. Vool. Elu võimalikkusest mitmuses. – Eesti Päevaleht : Magasin, 6. aprill 1996
  • S. Holvandus. Sünnipäev: Väino Puura 50. – Postimees, 30. jaanuar 2001
  • H. Vaus-Tamm. Küps Rigolettot laulma: Väino Puura 50. – Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2001
  • Väino Puura & noor ja siiras poisikene. Teised Väino Puurast. Intervjueerinud H. Arusoo. – SL Õhtuleht, 2. veebruar 2001
  • Väino Puura vaatab vanust peeglist. – Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2002
  • V. Raudnask. Puurad & kuulsad skandaalidetagi. – Elukiri 2003, 9
  • Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • T. Kuter. Vaatajale mõeldud lavastus: [Minu veetlev leedi]. – Teater. Muusika. Kino 2008, 6
  • I. Palli. Figaro, kes lapsena igatses üksindust. – Maaleht, 28. mai 2009
  • M. Karell. Rene ja Väino Puura. – Tiiu 2013, 2
  • M. Taggo. Lavaga laulatatud. – Eesti Naine : Elu Lood 2014, 8, (sügis)
  • K. Aller. Helesinine muinasjutt: [Silva]. – Sirp, 28. november 2025
  • H. Normet. Väino Puura 75! „Kui istud nurgas nagu kott, võid lihtsalt ära kustuda”. – Maaleht, 29. jaanuar 2026
  • В. Пуура. Мелодия для голоса с оркестром. – Молодежь Эстонии, 30 октября 2004

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Loit); täiendatud 2014 (V. Uuetoa), 2026