Aren, Väino

Väino Aren  (11. VIII 1933 Pala küla, Tartumaa – 18. IV 2023 Tallinn), tantsija, näitleja. Eesti Teatriliidu (1952) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (2008). Rein Areni vend, Heiti Paku ja Rein Paku onu. Isa raudteelane, ema lasteaiakasvataja. Oli 1960–84 abielus Helju Naelaga, aastast 1986 Anu Kaalu elukaaslane.

Õppis Vanemuise balletistuudios ja 1953–55 Leningradi koreograafiakoolis, lõpetas 1959 Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klass).

Oli 1949–50 Vanemuise rühmatantsija. Töötas 1950–2007 Estonias (1950–71 balletisolist, 1971–75 operetisolist, 1975–2007 inspitsient).

Tantsis solistina kontsertidel Euroopa ja Aasia riikides. Esines varieteekavades, Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis (teleseriaalis „Õnne 13”, aastast 1993).

Tunnustusi

  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2017)

Osi

  • Margus (Austeri Tiina, 1955)
  • Albert (Adami Giselle, 1959)
  • Ako (Grīnblatsi Rigonda, 1960)
  • Kalevipoeg (Kapi Kalevipoeg, 1961)
  • Severjan (Prokofjevi Kivilill, 1961)
  • Désiré (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1962)
  • Larry (Kara Karajevi Kõue rada, 1962)
  • Noormees (Tambergi Ballettsümfoonia, 1963)
  • Carmelo (Falla Suur võlur – armastus, 1964)
  • Jüri (Raudmäe Kiri nõudmiseni, 1965)
  • Paris (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1965)
  • Drosselmeier (Tšaikovski Pähklipureja, 1965)
  • Iason (Barberi Medeia, 1966)
  • Peremees (Tubina Kratt, 1966)
  • Varas ja Pipi isa (Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk, 1969 ja 1988)
  • Gaetan (Dobrzanski Kuninga loož, 1969)
  • Schultz (Kanderi Kabaree, 1985)
  • krahv Bitowsky (Straussi Viini veri, 1994)

Kirjandus

  • I. Serman. Anu Kaal ja Väino Aren – ühistes rõõmudes rikkamad. – Elukiri 2000, 10
  • I. Palli. Vana Aren, ülimalt omapärane mees. – Tegelikkuse Keskus 2003, 6
  • T. Laks. Väino Aren – ühele Zeverjan, teisele Krissu. – Eesti Päevaleht : Laupäev, 9. august 2008
  • Väino Aren: „Hei, kuidas läheb, Kristjan?” viipavad taksojuhid mulle tänaval. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 9. detsember 2010
  • Väino Aren: kuhu on kadunud andekad inimesed? Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 5. november 2011
  • V. Aren. Krissu kõigile. Intervjueerinud M. Taggo. – Pärnu Postimees, 23. veebruar 2013
  • V. Reest. Väino Areni kolm abielu. – Elukiri 2015, 1
  • Väino Aren: „Olin üle 60 aasta Estonias ning keegi ei teadnud mind aga nii kui „Õnnes” ekraanile ilmusin...”. Intervjueerinud J. Kulli. – Õhtuleht, 10. oktoober 2015
  • M. Mikomägi. Väino Aren – vana kooli pühendunud teatrimees. – Maaleht, 27. aprill 2023
  • [Nekroloog]. – Sirp, 28. aprill 2023

Välislinke

Ako – Väino Aren, Nelima – Tamara Soone. Grinblatsi „Rigonda” (Estonia, 1960)

Katerina – Tamara Soone, Severjan – Väino Aren. Prokofjevi „Kivilill” (Estonia, 1961)

Proovis ballettmeister Vladimir Burmeister ja Väino Aren. Kapi „Kalevipoeg” (Estonia, 1961)

Prints Desire – Väino Aren, printsess Aurora – Larissa Kaur. Tšaikovski „Uinuv kaunitar” (Estonia, 1962)

Larry – Väino Aren, Larry ema – Elga Rips, Sarie – Tamara Soone. Kara Karajevi „Kõue rada” (Estonia, 1962)

Candelas – Elonna Spriit, Carmelo – Väino Aren. Falla „Suur võlur – armastus” (Estonia, 1964)

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2026