Viitol, Karl

Karl Viitol (Karl Robert; 22. VI 1888 Valga – 10. III 1944 Tallinna pommitamisel), laulja (bassbariton). Eesti Näitlejate Liidu liige (1935). Isa rätsep, ema õmbleja. Oli abielus pianist Helmi Viitol-Mohrfeldtiga.

Lõpetas 1905 Valgas T. Grünbergi progümnaasiumi, laulmist õppis eraviisil Valgas, kus tegutses aastast 1909 asjaarmastajate näiteringides (ka seltsis Säde Adalbert Wirkhausi juhatatud operettides), ja Riias, kus töötas 1915–16 näitlejana Läti Teatris. Täiendas end 1924 ja 1926 Roomas Alessandro Bustini juures. Oli 1918–44 Estonia solist, esines nii kodu- kui ka välismaal oratooriumilauljana (Bachi „Matteuse passioon” ja „Johannese passioon”, Händeli „Messias”, „Simson” ja „Juudas Makabeus”, Haydni „Aastaajad” ja „Loomine”, Mozarti, Verdi ja Saint-Saënsi reekviem, Brahmsi „Saksa reekviem”, Mendelssohni „Elias” ja „Paulus”, A. Kapi “Hiiob”). Tegutses lauluõpetajana.

Osi

Rigoletto – Karl Viitol. Verdi „Rigoletto”. (Estonia, 1922)

Mefisto – Karl Viitol. Gounod’ „Faust“. (Estonia, 1921)

Kotšubei – Karl Viitol. Tšaikovski „Mazepa”. (Estonia, 1938)

  • Germont (Verdi Traviata, 1918 ja 1933)
  • Kaspar (Weberi Nõidkütt, 1920)
  • Escamillo (Bizet’ Carmen, 1921 ja 1932)
  • Rigoletto (Verdi Rigoletto, 1922 ja 1935)
  • Bartolo (Rossini Sevilla habemeajaja, 1922, 1926 ja 1943)
  • Amonasro (Verdi Aida, 1923 ja 1932)
  • Scarpia (Puccini Tosca, 1925)
  • Hollandlane (Wagneri Lendav Hollandlane, 1925)
  • Telramund (Wagneri Lohengrin, 1927 ja 1935)
  • di Luna (Verdi Trubaduur, 1927)
  • Vaho (Aava Vikerlased, 1928, 1935 ja 1942)
  • René (Verdi Maskiball, 1928)
  • Leporello (Mozarti Don Juan, 1929)
  • Jago (Verdi Otello, 1929)
  • Wolfram (Wagneri Tannhäuser, 1930)
  • Igor (Borodini Vürst Igor, 1932)
  • Kaupo (Vedro Kaupo, 1932)
  • Ülempreester (Saint-Saënsi Simson ja Delila, 1933)
  • Kurwenal (Wagneri Tristan ja Isolde, 1933)
  • Strazenski (Lemba Elga, 1934)
  • Papageno (Mozarti Võluflööt, 1936)
  • Kotšubei (Tšaikovski Mazepa, 1938)
  • Pasquale (Donizetti Don Pasquale, 1938)
  • Plumkett (Von Flotow’ Marta, 1938)
  • van Bett (Lortzingi Tsaar ja puusepp, 1939)
  • Kirjutaja (Rimski-Korsakovi Maiöö, 1940)
  • Mirko Zeta (Lehári Lõbus lesk, 1941)
  • Bartolo (Rossini “Sevilla habemeajaja, 1943)

Helikandjaid

  • The Baltic Discography, lk 29
  • Eesti väljapaistvaid lauljaid I (LP, 1968)
  • H. Pedusaar. Eesti heliplaadiarhiiv 1901–1939, 8 (CD, 2005)
  • Rahvusooper Estonia 100, 1 (CD, 2006)

Kirjandus

  • Comes. Teatri märkused. (Weberi oop. „Nõidkütt'i“ puhul). – Vaba Maa, 30. november 1920
  • T. Lemba. „Aida“ . – Vaba Maa, 17. veebruar 1927
  • O. Kurmiste. „Don Giovanni“ „Estoonias“. – Rahva Sõna, 11. jaanuar 1929
  • J. Aavik. Karl Viitoli auõhtuks. – Päevaleht, 3. märts 1929
  • O. Kurmiste. Teaater ja muusika. „Othello“ teistkordsel ettekandel. – Rahva Sõna, 3. detsember 1929 
  • T. Lemba. Esietendus „Tristan ja Isolde“ . – Päevaleht, 17. oktoober 1933
  • J. Aavik. Karl Wiitoli juubel. – Vaba Maa, 7. veebruar 1934
  • L. Soonberg. „Masepa“ ja „Pisuhänd“ Estonias. – Uus Eesti, 12. september 1938
  • E. Visnapuu. „Masepa“ muusikalisest küljest. – Uus Eesti, 12. september 1938
  • R. K.-P. [R. Kangro-Pool]. Karl Viitol viiekümneaastane. – Teater 1938, 7
  • Juubelijuttu Karl Viitol'iga tema lavategevuse puhul. Intervjueerinud M. K. – Muusikaleht  1938, 11
  • W. Mettus. „Sevilla habemeajaja“ lavastus ja mäng. – Eesti Sõna, 29. jaanuar 1943
  • Ooperilaulja Karl Viitoli põrm sängitati viimsele puhkusele. – Eesti Sõna, 23. mai 1944
  •  Karl Viitol maeti. – Sakala, 24. mai 1944
  • M. Oja, A. Raud. Karl Viitol. – Estonia lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
  • I. Rannap. Suviseid juubilare. – Muusikaleht 1998, 6
  • H. Pedusaar. Kolmanda gildi kaupmees. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006
  • Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T379

Välislinke

Mariina – Niini Loona, Strazenski – Karl Viitol. Lemba „Elga“. (Estonia, 1934)

Plumkett – Karl Viitol, Nancy – Olga Lund. Von Flotow’ „Marta“. (Estonia, 1938)

Linnapea – Karl Viitol. Lortzingi „Tsaar ja puusepp”. (Estonia, 1939)

Figaro – Andrei Christiansen, Bartolo – Karl Viitol. Rossini „Sevilla habemeajaja“. (Estonia, 1943)

ETBL, 2000 (M. Sildos), EMBL (T. Õun); täiendatud 2017