Valdma, Viire

Viire Valdma (29. VIII 1960 Paldiski), näitleja. Eesti Teatriliidu (1985) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Olnud abielus Toomas Urbiga.

Lõpetas 1978 Tapa 1. keskkooli ja 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1982–96 Vanalinnastuudios ja aastast 1996 Eesti Draamateatris. Mänginud telelavastustes („Rudolf ja Irma”, 1985; „Pildikesi Paunverest, 1986; „Linnapea ehk Hirmu põhivormid, 1998), filmides („Musta katuse all, 1982, Eesti Telefilm; „Nipernaadi, 1983, Tallinnfilm; „Vanad ja kobedad saavad jalad alla, 2003, Ruut; „Kuhu põgenevad hinged, 2007, Exitfilm) ja teleseriaalides („Õnne 13, aastast 2004; „ENSV, aastast 2011). Avaldanud luulekogu „Liblika jäljed lumel (2010), teinud kaastööd ajakirjale Eesti Naine (2014).

Valgetähe IV klassi teenetemärk (2009).

Osi

  • Tütarlaps (Kalli Lõunavaheaeg, 1984)
  • Rita ja Naine (De Filippo ja Slavkini põhjal Läbi häda, 1985)
  • Leenu ja Onutütar (Lutsu ja Undi Raha!, 1986)
  • Julie (Strindbergi Preili Julie, 1987 Noorsooteatris)
  • Solange (Genet’ Toatüdrukud, 1988 Noorsooteatris)
  • Angèle (Marceau’ Presidendi sõber, 1990)
  • Marianne (Gray Finaal, 1990)
  • osaline (Mehetapjad, Undi lavakollaaž, 1993 Noorsooteatris, koostöös U3-ga)
  • Mildred Roper (Mortimeri ja Cooke’i Kui kass on kodunt ära, siis…, 1993)
  • Suzanne (Camoletti Pidžaama kuuele, 1994)
  • advokaat Helmi (Ibseni ja Undi Nukumaja ehk Norbert, 1995 Draamateatris, koostöös U3 ja Estonian Stage Productions´iga)
  • Shirley (Russelli Õnnelik, et elan, 1995)
  • Isabelle ja Hippolyta (Corneille’ Näitleja näitab ja vaataja vaatab ehk Illusioon, 1996 Draamateatris)
  • Luise (Dorsti Härra Paul, 1996 Draamateatris)
  • kuninganna Elisabeth (Shakespeare’i Kuningas Richard Kolmanda tragöödia, 1998)
  • Marlene (Churchilli Tipptüdrukud, 1998)
  • Teele (Lutsu ja Undi Täna õhta kell kuus viskame lutsu, 1998)
  • Clov (Becketti Lõppmäng, 1999)
  • Daam (Undi Vaimude tund Kadrioru lossis, 2000)
  • Annika (Ranneti Kadunud poeg, 2001)
  • Eugenia (Mrożeki Tango, 2002)
  • Sally Chessington (Cooney Rahauputus, 2002)
  • Riina (Kivirähki Uus jõuluvana, 2003)
  • Helena (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 2005, Ludus Rusticus)
  • Lizaveta Bogdanovna (Turgenevi Kuu aega maal, 2006)
  • Konduktor (Kivirähki Voldemar, 2007)
  • Margaretha di Napoli ja Yorki hertsoginna (Shakespeare’i ainetel Keili Rooside sõda, 2007, Ludus Rusticuse ja Leigo Kontsertide koostöö)
  • Mervi (Peltola Soome hobune, 2007)
  • Tiia (Kivirähki Vombat, 2009)
  • Johnna Monevata (Lettsi Augustikuu, 2010)
  • Ruudu (Raissa) (Soro Rääkivad kivid, 2010 Kuressaare Linnateatris)
  • Veronika (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Naine (Leesmendi Tund aega, et hinge minna, 2013)
  • Inez (Bowles’i Aiamajas, 2014)
  • Hilkka (Lonka Laulud halli mere äärest, 2015)

Kirjandus

  • „Ka näitleja vajab kaitset”. Intervjueerinud S. Teinema. – Esmaspäev, 6. aprill 1992
  • P.-R. Purje. Armunud mõttesse, et võin veel elada. – Teatrielu 1995
  • Naine, kes müüs pika patsi kuningannale. Intervjueerinud K. Pärn. – Pühapäevaleht, 9. märts 1997
  • Viire Valdmale meeldivad pisiasjad. – Eesti Päevaleht, 29. august 1997
  • A. Koppel. Naiseks sündinud, tugev kui tuul. – Anna 2000, 5
  • T. Suvi. Suur tüdruk, kes luuletab. – Anne&Stiil 2003, 2
  • M. Kilumets. Viire Valdma: tuletorni otsides. – Anne&Stiil 2003, 10
  • V. Reest. Ilu läbi aegade. – Stiil 2005, 12
  • Viire Valdma rahulikult pöörane. Intervjueerinud K. Kressa. – Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
  • T. Väljaste. Vanad sõbrad Viire Valdma ja Andrus Vaarik. – Eesti Naine 2012, 1
  • M. Hiiemäe. Naine mängib naist: – Äripäev : Puhkepäev, 15. veebruar 2013
  • A. Laasik. Veidi rohkem kui tund Viire Valdmaga. – Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2013
  • V. Arola. Tunnissa sydänjuuriin saakka. – Elo : Tuglas-seuran jäsenlehti 2013, 5
  • T. Lilleporg. Kahekõne tupikuga tunnelis. – Äripäev : Puhkepäev, 27. september 2013
  • M. Butkaite. Tund, mis läheb hinge. – Eesti Draamateatri ajaleht 2013, 9
  • V. Valdma. Mul oli õnne. – Eesti Naine 2014, 12

Välislinke

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert)