Tagasi ETBL-i avalehele

vaenukägu

vaenukägu, toonetutt (Upupa epops; ingl hoopoe, vn удод), vaenukägulaste (Upupidae) sugukonda kuuluv siniraaline. Levila paikneb Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aasias ja kogu Aafrikas. Mõnes süsteemis käsitletakse vaenukäo alamliike omaette liikidena. Elutseb põõsasniitudel, loopealsetel, pargimaastikus ja hõredates metsatukkades, harvemini asulais.

Pikkus 26–28 cm, tiibade siruulatus 42–46 cm. Keresulestik on pruunikasoranž, tiivad kontrastselt musta-valgevöödilised; peas oranž mustaservaline kuklale liibuv tutt, mida erutusseisundis tõstab lehvikjalt. Emas- ja isaslind on väliselt sarnased; mass umbes 70 g. Nokk on pikk ja veidi allapoole kooldu. Häälitseb kõmisevalt: „up-up-up”. Pesitseb kultuurmaastikus puuõõnsustes, kivihunnikuis, järsakute urgetes, mahajäetud hooneis jm. Kurnas 5–7 muna, haudevältus 17 päeva, pojad viibivad pesas 3–4 nädalat. Sööb suuri putukaid ja nende vastseid, keda hangib maapinnal kõndides.

Iisraeli rahvuslind.

Eestis haruldane haudelind, levinud peamiselt maa kaguosas ja rannikualadel. Saabub aprilli II poolel või mai algul, lahkub peamiselt augustis.

Looduskaitse III kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu (2008) ohualdiste kategooria liik.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
  • O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
  • L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
  • L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012

Välislingid

EE 10, 1998; VE, 2006; muudetud 2012