tuvilised
 Kaelus-turteltuvi | |
 Kroontuvi |
tuvilised (Columbiformes), kosmopoliitne linnuselts; kaks sugukonda: tuvilased ja väljasurnud drontlased (Raphidae; kolm liiki); 328 kaasaegset liiki. Varem tuvilisteks arvatud vurillased moodustavad omaette vurilliste (Pterocliformes; 17 liiki) seltsi. Enim on liike Kagu-Aasia ja Austraalia metsades. Väikseim on Kesk- ja Lõuna-Ameerika umbes varblasesuurune pärl-värbtuvi (Columbina passenna), suurimad on Uus-Guinea kuni 85 cm pikkused kroontuvid (Goura; kolm liiki).
Enamikul tuvilistel on isaslind emaslinnust suurem. Tuvilistel on kehaga võrreldes väike pea; väheldase noka tüvikul on vahanahk. Jalad ja kael on lühikesed, tiivad pikad ja teravaotsalised. Enamik tuvilisi lendab hästi. Sulestik on tihe ja liibuv, selles on puuderudusulgi. Suurem osa tuvilisi sööb taimset toitu, seda hangivad maast. Joovad palju vett (ka kõrbelinnud): lendavad joogikohta mitu korda päevas ja mõnikord üsna kaugele; juues ei tõsta pead, vaid imevad vett nokaga.
Elavad monogaamselt; paljud tuvilised moodustavad seltsinguid nii pesitsemisel kui ka toitumisel. Pesa on puu otsas, koopas, õõnsuses või ehitises, vähestel maas; kurnas 1–4 muna, pojad on koorudes paljad või hõreda udusulestikuga. Poegi hooldavad mõlemad vanalinnud; algul toidavad nad poegi piimataolise pugueritisega (nn tuvipiima ehk pugupiimaga, sisaldab 18,6% valke ja 12,7% rasvu), hiljem pugus pehmitatud taimeosadega. Soojades piirkondades on tuvilistel aastas 2–5 pesakonda.
Mitu liiki tuvilisi on inimesekaaslejad. Asulais elab poolmetsikult kodutuvi, kes põlvneb kaljutuvist; paljusid kodutuvi rasse peetakse puurilinnuna. 49 liiki ja alamliiki on maailma punases raamatus erinevate ohukategooriate nimekirjades.
Eestis elab viis liiki tuvisid – kodutuvi, kaelustuvi ehk meigas, õõnetuvi ja turteltuvid (kaelus-turteltuvi ja turteltuvi). Kõik nad kuuluvad tuvilaste sugukonda. Kaelus- ja õõnetuvi ning kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) on Eestis rändlinnud. Õõnetuvi on looduskaitse III kaitsekategooriasse liik, kuulub koos kaelus-turteltuviga Eesti punase raamatu ohulähedaste liikide kategooriasse.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
- O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
- L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 32008
- L. Svensson, K. Mullarney, D. Zetterström. Linnumääraja. Tallinn, 2012
Välislingid
EE 9, 1996; VE, 2006; muudetud 2011
