Kodutuvid on inimkaaslejad, nad elavad ka suurlinnades

tuvilased (Columbidae), tuviliste seltsi ainus nüüdisaegne sugukond; 328 liiki ja alamliiki; liigirohkeimad perekonnad on tuvi (Columba), keisertuvi (Ducula) ja rohetuvi (Ptilinopus). Suurim tuvilaste liigilisus on Ida- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Enamus tuvilasi on metsalinnud ja nad toituvad mitmesugustest taimeosadest, eriti meelsasti teradest.

Teistest erinev tuvilane ja ühtlasi suurim nüüdisaegne tuviline on Uus-Guinea ja selle lähisaarte tihedates metsades elav põhja-kroontuvi (Goura victoria), kelle pikkus koos sabaga on 85 cm ja kelle peas suur kähar suletutt. Teda ja ülejäänud kahte sama рerekonna liiki – lääne-kroontuvi (G. eristata) ja lõuna-kroontuvi (G. scheepmakeri) peetakse edukalt maailma loomaaedades.

Eesti tuvilased kuuluvad tuvi ja turteltuvi рerekonda. Meil pesitsevad kaelustuvi, õõnetuvi ja kaks liiki turteltuvisid, inimkaaslejana elab linnades ja maaasulates kodutuvi ning Eesti linnustiku suhteliselt uue linnuna kaelus-turteltuvi. Kaelustuvi on jahilind, teda võib küttida 1. augustist 31. oktoobrini. 2010. aastal kütiti teda Eestis 802 isendit. Õõnetuvi on kahaneva arvukusega ja võetud looduskaitse alla (III kaitsekategooria) ning Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste liikide nimekirja.

Loodud 2011