Tagasi ETBL-i avalehele

Toll, Eduard von

Eduard Gustav parun von Toll (Eduard Vassiljevitš; 24. III 1858 Tallinn – pärast 8. XI 1902 Jäämeri), geoloog ja polaaruurija, päritolult baltisakslane.

Õppis Tallinna toomkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis (mineraloogiat, meditsiini ja zooloogiat; aastast 1883 zooloogiakandidaat), töötas 1884–97 konservaatorina Peterburi mineraloogiamuuseumis. Osales 1885–86 Alexander von Bunge ekspeditsioonis Uus-Siberi saarestikku ja Laptevite mere rannikule, jätkas 1892–94 samas Sannikovi maa otsinguid, tegi geoloogilisi välitöid (otsis mammuteid) ja rajas Fridtjof Nanseni Frami ekspeditsioonile moonaladusid. Uuris 1897 Lõuna-Liivi- ja Kuramaal Kvaternaari ajastu setteid. Juhtis 1900–02 laeval Zarja Peterburi Teaduste Akadeemia organiseeritud polaarekspeditsiooni. Läks kevadel 1902 koos 3 kaaslasega kelguretkele tegema geoloogilisi uuringuid Bennetti saarel, kus Zarja pidi neid sama aasta suvel pardale võtma, kuid raskete jääolude tõttu seda teha ei saanud. 1903 leiti Bennetti saarel nende laagri asukoht, rikkalik mineraalide kollektsioon ja dokumendid, kuid kõik uurimisrühma liikmed jäid teadmata kadunuks.

Tolli tehtud geoloogilised, klimatoloogilised, jää- ja hüdroloogilise režiimi, taime- ja loomariigi vaatlused Jäämere rannikul ja Uus-Siberi saarestikus panid aluse arktiliste merede komplekssele uurimisele ning Põhja-meretee hõlvamisele. Teda peetakse fossiiljää teooria rajajaks. 1892. aastast alates oli Eduard von Toll geoloogia komitee kaastöölisena tegev Baltimaade geoloogilisel kaardistamisel, peamiselt Leedu ja Läti alal.

Tolli nimi on antud Bennetti saarel ja Novaja Zemljal olevale mäele, Taimõri poolsaare ranniku lahele jmt objektile (kokku 5). 1908 püstitasid Tolli sugulased  Virumaale Kukruse lähedale Kabelimetsale mälestuskivi.

Töid

  • Ископаемые ледники Ново-Сибирских островов, их отношение к трупам мамонтов и к ледниковому периоду: На основании работ двух экспедиций, снаряженных Императорской Академией наук, в 1885–1886 годах и в 1893 годах (Санкт-Петербург, 1897)
  • Die russische Polarfahrt der „Sarja" 1900–1902: aus den hinterlassenen Tagebüchern von Br. Eduard v. Toll (1909)

Kirjandus

  • E. Varep. Ühest „Sannikovi maa” otsijast. 100 aastat polaaruurija Eduard Tolli sünnist. – Eesti Loodus 1958, 9 (1)
  • П. В. Виттенбург. Жизнь и научная деятельность Э. В. Толля. Москва-Ленинград, 1960
  • V. Passetski. Eestist pärit Arktika-uurijaid. Tallinn, 1970
  • T. Hang. Ed. Toll polaaralade geoloogia ja geograafia uurijana. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist IX. Tallinn, 1993
  • C. von Toll. Der Polarforscher Baron Eduard Toll (1858–1902). – Nachrichtenblatt der Baltischen Ritterschaften 2002, 44 (3) 
  • E. Tammiksaar. Tuntud polaaruurija, tundmatu inimene – Eduard von Toll 150. – Eesti Loodus 2008, 3

MerLe, 1996; EE 14, 2000; muudetud 2011