Fram Kara meres (märtsis 1897)

Fridtjof Nansen (10. X 1861 Oslo lähedal – 13. V 1930 Oslo lähedal), Norra polaaruurija, okeanograaf ja ühiskonnategelane. Oli aastast 1897 Oslo ülikooli zooloogia-, hiljem okeanograafiaprofessor. Läbis 1888 suuskadel 5 kaaslasega esimesena Gröönimaa idast läände. Esitas 1890 projekti, mille kohaselt lootis koos jääga triivival laeval jõuda põhjapoolusele (esimene polaartriiv maailmas). Üritas seda teha 1893–96 Jäämere-ekspeditsiooni ajal, kasutades selleks otstarbeks ehitatud laeva Fram. Kui selgus, et triiv ei läbi põhjapoolust, püüdis Nansen koos Fredrik Hjalmar Johanseniga (1867–1913) jõuda sinna suuskadel ja koerterakendil. Jõudes 86°14’ pl, pidid nad tagasi pöörduma ning Franz Josephi maal talvituma. Sealt jõudsid nad Frederick George Jacksoni (1860–1958) juhitud Briti ekspeditsiooniga tagasi Norrasse. 1913 sooritas Nansen viimase uurimisreisi Arktikasse: Põhja-Siberisse ja Kaug-ltta. Nanseni sooritatud meteoroloogilised ja okeanograafilised vaatlused olid Jäämere tundmaõppimisel väga olulised. 1902 asutas Nansen Oslosse ookeani uurimise labori.

1906–08 oli Norra saadik Londonis. Pärast Esimest maailmasõda tegutses ta innukalt Rahvasteliidus: korraldas sõjavangide kodumaale saatmist, organiseeris abi sõjapõgenikele ja nälgivale Volgamaale (1921–22), andis kodakondsuseta isiku passi, nn Nanseni passi idee jm; pälvis kõige selle eest 1922 Nobeli rahuauhinna.

Tema nime kannab Arktikas mitu geograafilist objekti. On kirjutanud oma reisidest raamatuid.

MerL, 1996; VE, 2006; muudetud 2011