Tagasi ETBL-i avalehele

Nobeli auhind

Nobeli auhind (rts, nor Nobelpriset, ingl Nobel Prize) on Rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli (1833–96) testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline auhind: Nobeli füüsikaauhind (rts Nobelpriset i fysik, ingl Nobel Prize in Physics), Nobeli keemiaauhind (rts Nobelpriset i kemi, ingl Nobel Prize in Chemistry), Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (rts Nobelpriset i fysiologi eller medicin, ingl Nobel Prize in Physiology or Medicine), Nobeli kirjandusauhind (rts Nobelpriset i litteratur, ingl Nobel Prize in Literature) ning Nobeli rahuauhind (nor Nobels fredspris, ingl Nobel Peace Prize). Peale nende auhindade annab Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal (rts Sveriges riksbanks pris i ekonomisk vetenskap till Alfred Nobels minne, ingl The Sveriges Riksbank Prize in Economic Sciences in Memory of Alfred Nobel). Põhimääruse järgi antakse Nobeli auhinda inimkonnale suurimat kasu toonutele (suurima teadussaavutuse või -avastuse eest, üllaid ideaale taotleva kirjandusteose eest, silmapaistvate saavutuste eest rahuaate elluviimises ja rahvaste lähendamises. Seda peetakse teadlase või kirjaniku töö kõrgeimaks tunnustuseks.

Nobeli auhinda määravad vastavad nelja või viieliikmelised auhinnakomiteed. Füüsika- keemia ja majandusauhinna komitee valib Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, füsioloogia- või meditsiiniauhinna komitee valib Karolinska Institutet ja kirjanduse auhinna komitee valib Rootsi Akadeemia. Rahuauhinna määrab Norra parlamendi 5-liikmeline Nobeli komitee. Auhinnatavate valikul on abiks neli Nobeli instituuti (3 Stockholmis, 1 Oslos). Komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Otsused tehakse oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Oslos Norra Nobeli komitee esimees kuninga juuresolekul kätte rahuauhinna. Algselt oli Nobeli pärandi põhjal asutatud fondi suurus umbes 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis jagatakse preemiatena auhinnatuile. Majandusauhinda rahastab Rootsi Riigipank. Praegu on auhinna rahaline väärtus 10 miljonit Rootsi krooni. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961, rahuauhind). Kaheksa korda (1901–08) on auhinna nominendiks esitatud eestlasest Vene diplomaat ja jurist Friedrich von Martens.

Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Esimene majandusauhind anti 1969. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad sõja tõttu andmata jäänud.

Seotud artiklid

Loe lisaks artikleid Nobeli füüsikaauhinna laureaadid, Nobeli keemiaauhinna laureaadid, Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinna laureaadid, Nobeli kirjandusauhinna laureaadid, Nobeli rahuauhinna laureaadid, Nobeli majandusauhinna laureaadid

Nobelist Oskarini, 2009